Botnica ost - 50 miljoni euro suuruse tehingu vastakad arvamused
Tallinna Sadama uurimiskomisjoni ülekuulamiste protokollidest selgub, et jäämurdja Botnica ostu puhul on täiesti vastakad arvamused, seda kas kiidetakse või kirutakse.
Riigiprokuratuur lisas märtsis uurimiskomisjoni materjalid jäälõhkuja Botnica ostu kohta juba käsilolevasse kriminaaluurimisse.
Jäälõhkuja eest maksti 2012. aasta tehinguga 50 miljonit eurot. Tegemist on eriotstarbelise laevaga ja praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda.
Leedo: laeva hinnas on kolmandik "õhku", kõik naeravad
Komisjon küsis Botnica teemal arvamust ka praamikuningaks tituleeritud Vjatšeslav Leedolt. Talt sooviti teada, kas jäälõhkuja ostmine oli iga hinna eest vajalik.
Leedo ütles, et tema kogemus pärineb 38 laeva ostu, müügi, vahetamise või ehituse tehingust.
"Üks raudne reegel laev ostu juures on see, et 1/3 laeva letihinnast on õhk. Kauplemisel langeb hind veel," tõdes Leedo.
Botnica ostu puhul võtaks Leedo hinnast maha jämedalt 15 miljonit, kuid on veel asjaolusid ja nii võib öelda, et järele jääb 50 miljonist 30 miljonit.
"Kas sellel jäälõhkujal Botnica on tööd või ei ole tööd? Me kõik teame, et tal ei ole tööd olnud. Ta seisis seal niikuinii ilma tööta. Jääd lõhkunud ta ei ole. Soomlased ehitasid kõige ebaõnnestunuma jäälõhkuja, kõige viletsama. Jääd pole ta lõhkunud, kuna selle kulu oli nii suur," rääkis Leedo.
"See oli üks parimaid laevamüügi tehinguid Balti meres. Laevaringkondades kõik vaikselt naeravad. Eesti riik sai ühe hoobi," lisas ta.
Teder: Kiil maaklerit ei kasutanud
Tallinna Sadama endine nõukogu liige Hillar Teder ütles, et Botnica osteti sadamale puhtalt riigi eelarvelistel kaalutlustel, et see oleks aktsiaseltsi äri ja mitte riigi kohustus.
Läbirääkimisi soomlastega pidas juhatuse liige Allan Kiil. Teder rääkis komisjonile, et tema ise kasutab ja sellistel puhkudel tuleks kasutada maakleri teenust.
Teder märkis, et maakler võtab tavaliselt 0,5% tehingu hinnalt. Selle raha eest peab ta tegema kõik nimekirjad turul pakutavatest objektidest, tegema ära nende võrdlused, andma asjakohased seletused.
"Broker oleks tulnud näiteks nõukogu ette ja pannud alternatiivid lauale ning siis tehakse mingi otsus. Püüdsin broker´eid Kiilile sokutada, aga seda ei tehtud ja keegi seda ei toetanud," meenutas Teder.
Veiko Tishler, kes oli Botnica ostmise aegu samuti sadama nõukogus, ütles, et Allan Kiil tegeles Botnica ostuga sisuliselt ainuisikuliselt.
"Ta andis nõukogus ülevaate, mis seisus ost on. Me iga kord nõukogus ütlesime Kiilile, et kauple hinda alla. Kiil käis soomlastega kohtumas, kas hinnakauplemist oli, ma ei tea," tõdes Tishler.
2012. aastal oli Tishleri arvates võimatu ette näha, et Botnica suvised tööd langevad ära, sest Krimmi
sündmusi ja Venemaa sanktsioone siis ei olnud.
"Hind 50 miljonit eurot on subjektiivne. Kui Botnical oleks suvi läbi tööd, siis ma arvan, et Botnica maksaks praegu 60-70 miljonit eurot," hindas endine nõukogu liige.
Priske: Botnica hankimine on õnnestumine
Kuni 2014. aastani majandusministeeriumi kantsleri ametis olnud Marika Priske rääkis komisjonile, et riigi jäämurdmise võimekus enne Botnica ostu oli peaaegu olematu. Jäämurdja Tarmo sai 50-aastaseks, olles juba peaaegu museaal.
Aasta-aastalt kukkusid kõik jäämurdeteenuse hanked esimese korraga läbi ja kui veeteede amet hankeid tegi, siis alati oli õnneküsimus, kas turult on üheks aastaks jäämurdjat võtta või ei ole.
"Soomlaste pakkumine oli püsivamaks lahenduseks ja olen jätkuvalt seda meelt, et on õnnestumine, et meil on 50 miljoniga saadud jäämurdja Botnica, mis suudab rahuldada meie vajadused, kui tuleb külmem talv," märkis Priske.
Suveperioodiks oli Botnica planeeritud töötama õliväljadel, kuid see sai Krimmi sündmustega tagasilöögi.
Mõeldud oli nii, et veeteede ametilt saadav baastasu katab jäämurdmise võimekuse osas laeva ülalpidamise kulu ära.
See oli Priske kinnitusel juba Tallinna Sadama enda otsus, et võtta sinna peale õliväljadel töötamise võimekusega meeskond ja teha investeeringud, mida on vaja multifunktsionaalsuseks.
Ühes on Priske siiani veendunud: Botnical on veel pikk tööiga ees, turusituatsioonid muutuvad, hea töö korral on kindlasti võimalik leida täiendavat rakendust. "Eesti riik võiks olla uhke, et tal on täna Botnica olemas."
Parts: 2013. aastal oli Botnica kõige tootlikum investeering
Botnica ostu ajal majandusministrina ametis olnud Juhan Parts rääkis komisjonile, et 2013. aasta majandusaastal oli Botnica sadama kõige tootlikum investeering. Partsi sõnul rääkisid sadamajuhid 2014. aasta koosolekul, et nad hea meelega hakkaksid ette valmistama teise laeva ostu.
"Tallinna Sadama juhatuse äriplaan oli 5% tootlusega, kui isegi suveks mitte mingit muud raha teenimise võimalust mujalt turgudelt ei leita. Aga leiti. Siis küll tulid Venemaa sanktsioonid ja offshore-töö osas langes sellega leping ära, mis minu arvates ei ole mingi vabandus. Tuleb otsida lihtsalt uusi tegevusi ja tegevusi kindlasti on," rääkis Parts.
Endine majandusminister ütleb, et paberite järgi peaks Botnica suutma teenindada veel 40 aastat. Ja alati on võimalus Botnica müüa, kui olukord offshore-tööde turul paraneb.
"Ma arvan, et me teeniksime Botnica müügist rohkem kui 50 miljonit ja võime siis ise hakata uut jäämurdjat ehitama," leiab Parts.
Seli: meid pandi fakti ette
Tallinna Sadama endine nõukogu esimees Neinar Seli meenutas uurimiskomisjoni ees, et jäälõhkuja ostmise osas pandi Tallinna Sadam ministeeriumi poolt fakti ette.
"Miks peab ostma 50 miljonilist jäälõhkujat, mis kuulub Soome riigifirmale, aga mis ei lõhu Helsingi enda sadamas jääd. Helsingi sadam tellis jäälõhkuja enda jää lõhkumiseks hoopis Rootsist. Kui enda jäälõhkujat ei kasutata, siis peab sellel midagi viga olema. Aga öeldi, et jäälõhkuja peate ostma," selgitas Seli.
Balti mere regioon on sisuliselt jäävaba. Jää tekib umbes iga seitsme aasta tagant. Kogu jäälõhkumise periood on maksimaalselt 60-100 päeva. Suurema osa ajast jäämurdja seisab tegevuseta. Seli rõhutas, et laeva seismise päev maksab keskmiselt 38 000 eurot.
Seli kurtis komisjoni ees ka seadusega pandud ülesannet kõik sadamad jääst lahti lõhkuma. Eriti nõme on Seli hinnangul kohustus lahti lõhkuda Pärnu sadama lahte, sest see oli hooajasadam seni, kuni Rein Kilk sai selle omanikuks.
"Majanduslikult kasulikum oleks viia turvas Paldiskisse, kui kulutada raha Pärnu sadama jää lõhkumisele. Kui sellel kaubale, mida Pärnust talvel veetakse näiteks Rootsi,panna juurde jäälõhkumise hind, siis kindlasti oleks odavam seda kaupa osta Stockholmi sadamast kõrval olevalt kailt, mitte vedada seda Pärnust," illustreeris ta.
Toimetaja: Priit Luts