Hanso: kolme liitlase kõrvale on vaja veel üht NATO liiget, kes tagaks heidutuse alliansi idatiival ({{commentsTotal}})

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on praeguseks kinnitanud nii USA, Saksamaa kui ka Suurbritannia, et on valmis looma ja juhtima rahvusvahelisi pataljone, mis tagavad heidutuse allianssi idatiival, kuid vaja oleks veel ühte liitlasriiki, kuna heidutusleppe käsitleb Eesti, Läti ja Leedu kõrval ka Poolat.

Hanso sõnul on praeguseks USA, Saksamaa ja Suurbritannia andnud lubaduse olla raamriikideks, kes hakkavad toetama NATO liitlasvägede kohalolekut Balti regioonis.

"Üks riik on veel puudu, kuna me räägime tegelikult neljast riigist - Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast. Selle viimase riigi osas loodame, et saame ka varsti välja tulla ja öelda, mis riik see on," selgitas kaitseminister "Terevisioonile".

Seega on praeguseks selge, et NATO tugevdab oma sõjalist kohalolekut alliansi idatiival, kuid juulis toimuval tippkohtumisel saab selgeks, millise riigi relvajõud hakkavad täpsemalt Eesti, Läti, Leedu või Poola kaitseväge oma kohalolekuga toetama.

Seejuures on näiteks Taani öelnud, et sooviksid tulla Eestisse Suurbritannia vägede alluvusse teenima. Hanso nentis, et praegu käib ringi väga palju jutte, mis liitlasriik kuhu oma sõdureid sooviks saata, mistõttu on tekkinud rohkelt osapooli, kellega tegevusi koordineerida.

"Kogu selle heidutusmetoodika aluseks ongi, et lisaks meie kaitsejõududele tuleb siia üks liitlaste pataljon, kuid selle pataljoni koosseisus võivad osaleda ka teiste riikide sõdurid. Tõepoolest ka Taani on võimalike riikide nimistust läbi käinud, kuid räägitud on ka Itaaliast, Prantsusmaast, Norrast ja Hollandist," rääkis Hanso, kes aga möönis, et kindlad riigid saab välja öelda alles Varssavis.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema