Kiiev: Donbassi konfliktis on langenud 2491 Ukraina sõdurit, vastasel on üha moodsam sõjatehnika ({{commentsTotal}})

{{1465981706000 | amCalendar}}
Ukraina sõdurite matusetseremoonia Kiievis.
Ukraina sõdurite matusetseremoonia Kiievis. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Ukraina kinnitusel on alates terrorismivastase operatsiooni (ATO) algusest Donbassi konfliktitsoonis langenud 2491 valitsusvägede sõdurit.

Kaitseministeeriumi meditsiiniosakonna juht, kindralmajor Andri Verba selgitas, et eilse seisuga on Ukraina relvajõududes olnud ATO-ga seotud inimkaotusi 8130, kelle seas on langenuid 2491. maikuus langes 29 sõdurit, vahendasid Unian ja Ukraina kaitseministeerium.

Käesoleval aastal on kaitseministeeriumi haldusalas olevates raviasutustes saanud arstiabi 42 400 sõdurit.

Alates 2014. aastast on välismaal ravitud 203 sõdurit. Kolm sõdurit on välismaal saadud ravi ajal ka surnud. Hetkel on välismaistes asutustes ravil 15 Ukraina sõdurit ning mainitud raviasutused asuvad Eestis, Saksamaal, Leedus, Lätis, Iisraelis ja Poolas.

Käesoleval kuul on Donbassis langenud 5 Ukraina sõdurit, 75 valitsusväelast on saanud haavata. Eelnenud ööpäeval tulistasid Kremli-meelsed võitlejad valitsusvägede positsioone 40 korral ning selle tagajärjel sai haavata 6 sõdurit. Möödunud ööpäeval registreeriti 58 tulistamisjuhtumit, langes 2 ja sai haavata 7 Ukraina sõdurit.

SNBO: vastane tulistab sihikindlamalt ja Venemaalt saabunud moodsa tehnikaga

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu (SNBO) eesistuja Oleksandr Turtšõnov rääkis eile, et Venemaa tarnib oma Donbassis tegutsevatele võitlejatele üha rohkem moodsat tehnikat, mis võimaldab viimastel näiteks senisest täpsemalt raskerelvade tuld juhtida.

Eriti tähelepanuväärne olevat see, kuidas kevadest saadik on hakatud kasutama mehitamata lennumasinaid ehk droone. Kusjuures Turtšõnovi sõnul lastakse neid lendu nii okupeeritud territooriumilt kui ka otse Venemaa piiridest. Lisaks luuramisele, sidele ja tule juhtimisele saab mõnede droonide abil ka Ukraina relvajõudude positsioone pommitada.

Lisaks raskerelvastusele teevad Ukraina poolele muret ka vastase üha professionaalsemad snaipriüksused, mis on Turtšõnovi kinnitusel moodustatud Vene erivägede kaadrisõjaväelastest.

Kõik see on kaasa toonud selle, et möödunud mai oli Ukraina vägede jaoks viimase aasta kõige ohvriterohkem kuu - ligi 30 langenut ja ligi 100 haavatut.

"Põhjuseks on okupatsioonivägede demonstratiivne agressiivsus, süsteemsus ja põhjalikult ette valmistatud provokatsioonid. Hetkel pole küll veel tulistamisjuhtumite arvu suurt kasvu - keskmiselt on endiselt 30-50 juhtumit ööpäevas. Kuid kardinaalselt on muutunud see, kuidas okupandid tulistavad: kui veel 2016. aasta alguses oli see sageli kaootiline, juhuslikus suunas, siis aprilli lõpust alates tulistatakse meie positsioone eesmärgipäraselt ja kasutades suure kaliibiriga miinipildujaid, suurtükke ja raketisüsteeme, mis on Misnki leppega keelatud," rääkis Turtšõnov.

Olukord Kagu-Ukrainas 15. juuni seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: