Vene rahvasaadik: meil on vahendeid NATO heidutamiseks Baltimaades ({{commentsTotal}})

Frants Klintševitš (keskel).
Frants Klintševitš (keskel). Autor/allikas: TASS/Scanpix

NATO võib kasutada Baltimaadesse ja Poolasse paigutatavaid pataljone platsdarmina sõjategevuse taristu ettevalmistamiseks, kuid Venemaal on, millega vastata, ütles Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Frants Klintsevitš.

"Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku," ütles Klintsevitš kolmapäeval Interfaxile kommentaariks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.

Klintsevitši arvates "käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad".

"Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid," ütles senaator.

Klintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist "ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu".

Kuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud "et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist".

"Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu," arvas Klintsevitš.

"Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused," märkis rahvasaadik.

Tema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist - "kõik see kujutab meie jaoks tõsist ohtu".

Venemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: