Jäärats: kampaania näitab, et britid kasutavad hääletuskastide juures mõistuse häält ({{commentsTotal}})

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul näitavad viimased avaliku arvamuse uuringud, et britid pooldavad hetkel pigem EL-ist lahkumist, kuid vaatamata negatiivsetele väljavaadetele usub Jäärats, et britid kasutavad oma häält andes pigem mõistust kui südant.

Klen Jäärats ütles saates "Terevisioon", et praegused Suurbritannias läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et britid toetavad praegu pigem Euroopa Liidust lahkumist.

"Ka kihlveokontorid, kes olid alul EL-i jäämise suhtes väga positiivselt meelestatud, on võtnud negatiivse kursi ehk kui enne leidisid kontorid, et 80 protsenti toetavad EL-i jäämist, siis nüüd on see kukkunud 60 protsendile," selgitas Jäärats.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor märkis, et viimased päevad enne 23. juunil toimuvat referendumit tulevad äärmiselt huvitavad. "Eks see kampaania on suundumas sinna poole, et britid teevad mitte südamest ja vaid mõistusest lähtuvalt oma otsuse," arvas Jäärats.

EL-i vastastel puudub keskne tees

Tema hinnangul on Brexiti pooldajad kütnud üles negatiivset avaliku arvamust. "Kui sa proovid ühe kampaaniaga seda trendi muuta, kuid pidevalt on avalikus foonis olnud negatiivsed uudised, siis on seda ühe kampaaniaga väga raske mõjutada," nentis Jäärats.

"Ma ei usu, et Brexiti vastastel on mingit keskset teesi, sest inimesed, kes näisid uskuvat seda, et britid iseseisvalt suudavad rääkida välja paremad kaubanduslepped või EL on liialt bürokraatiat, on hakanud nüüd faktidega tegelema ning on avastanud, et see päris nii ikka ei ole," arvas Jäärats.

Ta märkis, et Euroopa Liidu pooldajate kampaania tundub negatiivse fooni valguses pigem propagandana ja mitte jätkusuutliku teavitusena, mis räägib asjadest positiivselt.

Esimese löögi saavad finantsturud

Jääratsi väitel reageerivad Brexitile kõige esimesena väärtpaberi- ja valuutaturud. "Eilegi jooksis meediast läbi teade, et Euroopa Keskpank on valmistunud avalduste tegemiseks ja vajadusel ka tegevusteks," selgitas Jäärats.

Samas toonitas ta, et tavaliselt inimestel pole kohe muretsemiseks põhjust. "Kodanikud ei pea kindlasti kaubandussuhete pärast muretsema. Üldine ebakindlus suureneb ja kindlasti suureneb ta selleks ajaks, mil otsustusprotess peaks pärast negatiivset otsust algama, kuid vahetu reaktsioon peaks avalduma vaid kapitali- ja finantsturgudel," arvas riigikantselei ekspert.

Seejuures ütles Jäärats, et isegi Euroopa Liidust lahkumise korral ei kao Suurbritannia Lääne-Euroopa rahvusvaheliselt areenilt mitte kuhugile, kuna saareriik kuulub peale Euroopa Liidu ka teistesse ühendustesse nagu NATO, G7 kui ka G20.

"Brexiti tulemusel väheneks nii Euroopa Liidu kui ka Suurbritannia mõjuvõim, kuid teistes suurtes rahvusvaheliste kehandites toimuvat selle referendumi tulemus ei mõjuta," kinnitas Jäärats.

Toimetaja: Allan Rajavee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: