Tiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna ({{commentsTotal}})

Autor: elise.y/Creative Commons

ERR.ee avaldab Tiit Ojasoo rünnaku ohvriks langenu pöördumise avalikkuse poole muutmata kujul.

Olen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.

Teen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.

Avalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.

See ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.

Intsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.

Õnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.

Ma soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.

Ma ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.

Tiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.

Vägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.