Tiit Ojasoo ohvri pöördumine: see ei ole teater, hoobid tegid päriselt haiget – aga ma soovin eluga edasi minna ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: elise.y/Creative Commons

ERR.ee avaldab Tiit Ojasoo rünnaku ohvriks langenu pöördumise avalikkuse poole muutmata kujul.

Olen vägivalla ohver. Avaliku elu tegelase ohver olemine ei muuda mind avaliku elu tegelaseks. Arvan ikka veel, et elu on alles ees ja peksmise ohvriks sattumine ei ole see, mis peaks mind avalikkuses kogu elu saatma.

Teen sügava kummarduse ajakirjanikele, kes on mind puudutavat juhtumit käsitlenud delikaatselt ja austanud minu jätkuvat palvet anonüümseks jääda. Iga kord, kui keegi juhtunut avalikus ruumis meenutab – ja selleta ei möödu viimasel ajal ükski päev –, sunnib see mind sellega ikka ja jälle tegelema ning kogetud kannatusi uuesti läbi elama.

Avalikkuses kogub hoogu arutelu selle üle, kas vägivald pole ehk osa teatriprojektist. Et kas lugupeetud lavastaja tegeleb järjekordse ühiskonnakriitilise lavaprojekti eht-NOliku tutvustusega. Iidoli tegudest jahmunud avalikkus otsib talle vabandusi ja õigustusi, ise samal ajal kinnitades, et vägivallale ei ole õigustust.

See ei ole teater. See juhtus päriselt. Vigastused on fikseeritud ja dokumenteeritud ning ka rünnak ise jäi turvakaamera salvestisele. Jalahoobid kõhtu ja reitele tegid päriselt haiget ja sundisid mind füüsiliste vigastuste tagajärgedega tegelema.

Intsidendile ei eelnenud vahetult enne ei sõnavahetust ega ka minupoolset provokatsiooni. Mind ründas inimene, kes oli mind lavastajana õpetanud ja juhendanud ning kellest ma sügavalt lugu pidasin.

Õnneks ei ole keegi mulle esitanud küsimust, miks ma politseisse läksin, vaid küsitakse, miks ma kokkuleppega nõustusin.

Ma soovin eluga edasi minna, andestada ning anda ka teisele poolele võimalus oma eluga edasi minekuks. Peamine põhjus, miks ma tegin kokkuleppe, mis kriminaalasja peatas, oli minu jaoks soov see juhtum avalikkuse eest varjatuks jätta, et nii enda kui ka tema lähedasi säästa. Minust sõltumatult on sellest aga korraga saanud avaliku arutelu teema.

Ma ei imesta, et paljud naised jätavad vägivallast teatamata, sest alati leidub ründaja sõpru ja teisi arvajaid, kes teguviisi õigustavad ning osutavad, et ründaja suured teened kaaluvad eksimuse üles, või leiavad, et rünnak oli provotseeritud.

Tiit Ojasood ei ole vaja ei hukka mõista ega ka õigeks mõista. Naistevastasest vägivallast tuleb rääkida. Aga mitte kedagi vihates. Ravi algab oma tegude tagajärgede tegelikust mõistmisest.

Vägivallale ei ole õigustust, ärge siis otsige seda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: