Raag: radikaliseerumist aitab takistada võitlus varandusliku kihistumise vastu ({{commentsTotal}})

Seoses terrorirünnakutega räägitakse üha enam sellest, kuidas radikaliseerumist ära hoida, ning ka Euroopa Komisjon lubab peatselt selle teema arutlusele võtta. Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag ütles, et ennetus algab võitlusest varandusliku kihistumise ja getostumise vastu.

Raag rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et internet on radikaliseerumisel oluline, aga mitte ainuke komponent. Ta tõi välja, et esmalt on see seotud keskkonnaga, kus inimene elab.

"Kui klassikalised, akadeemilised terrorismiuuringud on vaadanud neid inimesi, siis nad tihtipeale langevad ühe ja sama sotsiaaldemograafilise profiili alla, mille tähtsaim tunnus on see, et nad on mingil hetkel tundnud, et nad on ühiskonnast isoleeritud, neil on väike sotsiaalne mobiilsus. See tähendab, et kas halva hariduse, madala sissetuleku või mingi muu põhjuse tõttu nad usuvad, et nad ise ei suuda enam oma elu, oma saatust muuta," lausus ta.

Raagi sõnul võidakse just sellisel lootusetuse hetkel ulatada interneti kaudu inimesele abikäsi ja anda talle eluks uusi ideid. Seetõttu on ennetuses esimene asi tegelda keskkonnaga ja radikaliseerumisvastane tegevus väljendub sotsiaalsetes ja vahel ka majanduslikes programmides.

"Majanduslik ebavõrdsus või getostumine on üks asi, mis soodustab radikaliseerumist. Iga kord, kui võitleme varandusliku kihistumise, getostumise vastu, võitleme ka radikaliseerumise vastu," nentis kommunikatsiooninõunik.

Sellele lisaks peab aga tema sõnul loomulikult olema ka mingi positiivne programm. Ta tõi näiteks Inglismaal ramadaani ajal käivitatud ramadaaniraadiot. Sellega taheti näidata, et kui ISISe väitel pole võimalik olla korralik moslem ja samal ajal läänelikus avatud ühiskonnas elada, siis tegelikult pole see nii.

Interneti piiramisel on omad ohud

Viimane ja kõige vastuolulisem meede radikaliseerumise vastu võitlemiseks on Raagi sõnul interneti kinnipanek. Näiteks keelati nii Prantsusmaa, Saksamaa kui USA telekanalites Hezbollah' telekanal Al-Manar, kus oli korduvalt edastatud sõnumit, et Iisraeli riik tuleb hävitada. Selles nähti otsest üleskutset vägivaldsele käitumisele.

Kui aga hakata Euroopas internetile piiranguid seadma, võime väga lihtsalt langeda lõksu hakata muu hulgas keelama seda, mis kuulub vaba demokraatia juurde, nentis ta.

Nõunik lisas, et kui Euroopa paremäärmuslus on väga killustunud ja eriilmeline, siis ISISe värbajad on olnud organiseeritumad ja tegutsenud teadlikumalt. Ta kirjeldas, kuidas ISIS võib inimesi värvata: kui keegi külastab mõnd propagandalehte, hakkavad mingid programmid teda jälgima. Kui ta seda või mõnd muud samalaadset lehte veelkord külastab, käsitletakse teda juba kui inimest, kellega on vaja kontakteeruda.

"Edasi on kaks varianti, et kui sa mingi tihedusega hakkasid neil lehtedel käima, tuli sulle sõbralik kiri, et sa tunned nende teemade vastu huvi, saame sõbraks. Teine võimalus, et oodati, et inimene ise võtab keskusega ühendust. Aga oluline punkt on see, et tihti see toimub sotsiaalvõrgustikes," rääkis Raag.

Euroopa Komisjon on teatanud, et võtab võitluses radikaliseerumisega sihikule interneti. Komisjoni volinik Dimitris Avramopoulos nimetas internetti tähtsaimaks lahinguväljaks võitlusel radikaliseerumisega. Lähikuudel tuleb komisjon välja plaaniga, kuidas võidelda vägivalda levitava materjali vastu. Luua kavatsetakse andmebaas võrgulehtedelt kustutatud terroristliku sisu kohta ning samuti tahetakse tõsta inimeste kriitilist suhtumist internetis avaldatusse. 

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: