Erik Gamzejev: punane kaart Dmitrijevile ({{commentsTotal}})

Sulades põikpäiselt Toompea lossi tooli külge, tuleb tal leppida majoneesi-Jaani saatusega, kel ei jää uueks tulekuks mingit võimalust, kommenteerib ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev alkoholijoobes autoavarii teinud Dmitri Dmitrijevi juhtumit.

Riigikogu õiguskomisjon jätkab pärast suvevaheaega esmaspäeval pooleli jäänud arutelu selle üle, kas tuleks seadust muuta nõnda, et liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti oleks võimalik kriminaalkorras karistada.

Kurioosne, et selle arutelu ajend on riigikogu liikmete endi kolleegi, keskerakondlase Dmitri Dmitrijevi käitumine. Jaanuariöös tormas ta alkoholijoobes, saunalina ümber, sõidukirooli ning põrutas kändude otsa. Seejärel kadus ta mitmeks nädalaks avalikkuse eest. Hiljem tuli ta advokaatide toel lagedale looga, et sõidukijuhtimise seisukohast kriminaalse alkoholijoobe piiri − 1,5 promilli – ületamise põhjustasid väidetavalt alles pärast liiklusõnnetust rüübatud Jägermeisteri lonksud.

Uurimise käigus tehti kindlaks, et rahvasaadik oli avarii hetkel alkoholijoobes. Jägermeisteri pudelit leida ei õnnestunud. Kuid sellele vaatamata ei suutnud prokuratuur ka Dmitrijevi versiooni kummutada. Sel moel vingerdas ta välja kriminaalsüüdistusest ja pääseb tõenäoliselt vaid väärteomenetluse ja trahviga. See tähendab muu hulgas seda, et seaduse silmis võib ta riigikogusse edasi jääda.

Kui jaanuarikuine juhtum muutis Dmitrijevi enda naerualuseks, siis see, kuidas ta vastutusest pääses, riivab juba tugevasti ühiskonna õiglustunnet. Kui varasematel aegadel on olnud hea tava, et alkoholi mõjul piinlikku olukorda sattunud riigikogu liikmed astuvad ise tagasi (meenutagem kas või Peep Aru ja Toomas Teini lugu), siis Dmitrijevi puhul pole vähimatki märki arusaamisest, et tema teod ja rahvaesindaja ametis jätkamine ei sobi kokku.

See kahjustab nii riigikogu, Keskerakonna kui ka näiteks Yana Toomi mainet, kelle asendusliikmena valimistel 677 häält kogunud Dmitrijev parlamenti Eesti riigi seadusi looma pääses. Tema jätkamine on kahjulik ka Ida-Virumaale, mille esindus riigikogus on niigi vaid viieliikmeline. Muu hulgas on Dmitrijev endiselt riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimees.

Suure poliitika uustulnukana ei olnud tema autoriteet varemgi just ülemäära suur. Pärast talvist kännurallit Harjumaal  on aga tema tõsiseltvõetavus poliitikuna nullilähedaseks kukkunud.

Milliste arvestatavate probleemide lahendaja saab olla rahvaesindaja, kelle nimi seostub esimesena selle häbiväärse looga ning kelle puhul mis tahes üritusele ilmudes sahistatakse: "Ohoo, täna ei tulnudki ta saunalina väel!" Või: "Kas Jägermeister on ikka kaasas?" Sellisest saadikust ei ole Ida-Virumaale mingit kasu.

Loomulikult on poliitikul – nagu igal teiselgi inimesel – õigus saada andeks oma eksimuste eest. Ent selle eeldus on ka eksinu enda adekvaatne käitumine. Selle juhtumi puhul peaks riigikogust lahkumine olema ainumõeldav samm. Ka praegu õiguskomisjonis arutatavad seadusemuudatused on selge viide selle kohta, et purjuspäi liiklusõnnetuse põhjustaja koht pole rahvaesindajate seas. Tegelikult on see punase kaardi näitamine Dmitrijevile.

Muu hulgas on päris põnev, mida räägib, küsib või kuidas hääletab selle seaduseparanduse arutelul Dmitrijev ise. Või kaasab komisjon ta aruteludesse eksperdina, kes ehk paljastab oma kogemuse põhjal, kus on praeguses seaduses kõige laiemad augud, millest on roolijoodikul hea läbi pugeda?

Riigikogust taandumine ei pea noorele poliitikule tähendama karjääri lõppu. Tal on võimalus teha väljaspool riigikogu aktiivset tööd, paista heas mõttes silma ning tulla järgmistel valimistel tagasi. Sulades põikpäiselt Toompea lossi tooli külge, tuleb tal aga leppida majoneesi-Jaani saatusega, kel ei jää uueks tulekuks mingit võimalust.

Kolleegide jahe hoiak ning avalikkuse ja meedia ükskõiksus tema seisukohtade suhtes on samuti see, millega tal järgnevateks aastateks riigikogusse jäädes teenitult arvestada tuleks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.