Elatisabifondi loomine sai riigikogult heakskiidu ({{commentsTotal}})

{{1465993293000 | amCalendar}}

Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning hõlmab ka täiesti uut elatisabifondi skeemi. Viimase eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine.

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.

"Seda ootavad väga paljud üksi last kasvatavad vanemad, kellele küll kohtuotsus on mõistnud teiselt vanemalt lapse kasvatamiseks raha, aga nad ei ole võib-olla seda kunagi saanud," märkis riigikogu liige Helmen Kütt "Aktuaalsele kaamerale".

Perehüvitiste seadusega muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist.

Lisaks sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani.

Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: