Stoltenberg kritiseeris Venemaad, NATO kiitis heaks Ukraina abipaketi ({{commentsTotal}})

{{1465993922000 | amCalendar}}

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles täna, et Venemaa rikub Ukrainas järjekindlalt rahvusvahelisel tasemel kokku lepitud relvarahu tingimusi.

Samuti märkis alliansi juht, et Venemaa poolt korraldatavad ootamatud sõjaväeõppused õõnestavad stabiilsust, vahendasid Reuters, Unian ja "Aktuaalne kaamera".

"Relvarahu rikutakse jälle ja jälle ning see valmistab meile suurt muret," rääkis Stoltenberg pärast NATO kaitseministrite ja Ukraina kaitseministri kohtumist. "Venemaa toetab separatiste... nii varustuse kui ka relvadega. Lisaks koondavad nad vägesid Ukraina piiridele," ütles ta.

"Kuidas me saame rääkida relvarahust, kui seda rikutakse 50 või 60 korda päevas. Kuidas seda saab nimetada relvarahuks? Kuidas on see tõsiseltvõetav, kui meil on iga päev haavatuid ja hukkunuid? Seega on väga raske nimetada seda relvarahuks," tõdes ka Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak.

NATO peasekretäri sõnul peab Venemaa sellise tegevuse lõpetama ning oma üksused Ukraina territooriumilt välja viima. Samuti rõhutas ta, et NATO ei tunnusta kunagi Krimmi poolsaare annekteerimist Venemaa poolt.

Stoltenberg ütles ka, et Venemaa relvajõudude ootamatud lahinguvalmiduse kontrollid muudavad võimatuks täita õppustest teavitamise kohustust.

NATO kaitseministrid kiitsid täna heaks ka Ukrainale antava abipaketi, mis saab lõpliku kinnituse Varssavi tippkohtumisel. 8.-9. juulini toimuvast tippkohtumisest võtab osa ka Ukraina president Petro Porošenko.

"See pakett sisaldab endas nii koolitust kui ka abi. Meie abi eesmärgiks on see, et Ukrainal oleks efektiivsem ja kaasaegsem julgeoleku- ning kaitsestruktuur. Samuti tuleb tugevdada tsiviilkontrolli," kommenteeris Stoltenberg.

Ukraina kaitseminister Stepan Poltorak selgitas, et abi saadakse näiteks logistika, küberkaitse, sõjaväemeditsiini, kommunikatsiooni ja standardeid puudutavates valdkondades.

Stoltenberg tunnistas, et sõja ajal on relvajõudude reformimine väga raske ülesanne, kuid Kiievil on tugev ambitsioon see samm ette võtta.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: