Lavly Perling: kriminaalne tulu peab jõudma tagasi kannatanutele ja riigile ({{commentsTotal}})

Lavly Perling
Lavly Perling Autor/allikas: ERR

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutuste üheks oluliseks ülesandeks tõsta kriminaalse tulu konfiskeerimise ulatust ning suunata see tagasi kannatanutele ja riigile.

"Lihtsalt öelduna tuleb kurjategijatelt kuritegude läbi saadud vara ära võtta ning anda tagasi kannatanutele ja riigile," ütles Perling riigikogu põhiseaduskomisjonile antud ülevaates.

Läinud aastal konfiskeeriti Eesti kriminaaltuluna rekordilised 21 538 917 eurot ning kuigi sellest enam kui 18 miljonit eurot konfiskeeriti nn kummituskliki kriminaalasja raames, on ka ilma selleta saavutatud ligi kolme miljoni euro suurune konfiskeerimine eelmistest aastatest kõrgem näitaja.

"Kuigi tendents on positiivne, ei saa me rahul olla sellega, kui paljude kuritegude puhul kriminaaltulu konfiskeerida õnnestub. Peame jõudma olukorrani, kus suudame kriminaalset tulu konfiskeerida enamikes prioriteetsetes kuritegudes.

Perlingu sõnul on eriti oluline on kurjategijate varaline mõjutamine organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses.

Eelmisel aastal saatis prokuratuur kohtu ette kokku 14 kuritegelikku ühendust enam kui 100 süüdistatavaga ning mullu konfiskeeriti kriminaaltulu 170 korral.

Peaprokurör märkis ka, et majanduskuritegevuse vastase võitluse osas on prokuratuuril kindlasti arenguruumi kiiremaks ja tõhusamaks uurimise juhtimiseks.

"See, et ka õiguskaitsjate ressursid on piiratud, ei tohiks olla kellelegi üllatuseks. Võtmeküsimus on, kuhu me ressursi esmajärjekorras suuname, et olla majanduskuritegevusega võideldes tõhusamad. Riigi analüüsivõimekus on äärmiselt oluline, kuid tagamaks ausatele ettevõtjatele puhas turg ning aus konkurents peame senisest enam kuulama erasektorit – millised on nende mured, kus nemad näevad suurimaid kitsaskohti,“ ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: