Eurostat: Eesti on elanike ostujõult EL viimase kuue seas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti oli möödunud aastal Euroopa Liidus elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 23. riik, meist taha poole jäi viis maad, selgub kolmapäeval avaldatud Eurostati andmetest.

Kui Euroopa Liidu 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 69 protsendi tasemele.

Eestist taha poole jäävad Läti (66 protsenti keskmisest), Ungari (62 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Rumeenia (58 protsenti keskmisest) ja Bulgaaria (51 protsenti keskmisest).

Leedu on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt Euroopa Liidu 16. riik, mille elanike keskmine ostujõud on 82 protsenti keskmisest. Kohe Leedu ees on Portugal 83 protsendiga EL-i keskmisest, Leedule järgnevad Kreeka ja Malta (mõlemad 81 protsenti keskmisest), Slovakkia (77 protsenti keskmisest), Tšehhi ( 76 protsenti keskmisest), Poola ja Sloveenia (mõlemad 74 protsenti keskmisest).

Kõige kõrgem tarbimise tase on Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 137 protsendini EL-i keskmisest, talle järgnevad Saksamaa 124 ja Austria 119 protsendiga.

Eesti elanike ostujõudu arvestava tegelik individuaalne tarbimine on viimase nelja aasta jooksul EL-i keskmisega võrreldes siiski tõusnud: aastal 2012 oli see 65 protsenti, 2013. aastal 67 protsenti, 2014. aastal 68 protsenti ja 2015. aastal 60 protsenti EL-i keskmisest.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta on Eurostati andmetel 74 protsenti EL keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, meist tahapoole jäävad seitse riiki - Bulgaaria (46 protsenti keskmisest), Rumeenia (57 protsenti keskmisest), Horvaatia (58 protsenti keskmisest), Läti (64 protsenti keskmisest), Ungari (68 protsenti keskmisest), Poola (69 protsenti keskmisest), Kreeka (71 protsenti keskmisest).

2014. aastal oli Eesti SKP ühe elaniku kohta 76 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Eurotsooni keskmine eratarbimise tase oli eelmisel aastal 105 protsenti EL keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest.

Allikas: BNS



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: