Pevkur ei toeta naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist ({{commentsTotal}})

{{1465989868000 | amCalendar}}
Eesti pass.
Eesti pass. Autor/allikas: Piret Kooli

Siseminister ja Reformierakonna juhatuse liige Hanno Pevkur (RE) ütles presidendikandidaadiks pürgiva Siim Kallase algatatud topeltkodakondsuse teemat kommenteerides, et sünnijärgsetele Eesti kodanikele võiks topeltkodakondsus olla lubatud, kuid mitte naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele.

"Me ei saa kaotada Eesti kodanikke vaid seetõttu, et inimesed peavad teise kodakondsuse võimaluse tekkel loobuma Eesti kodakondsusest. Maailm muutub kiiresti ja soovides ajaga kaasas käia, peame Eesti kodanikke toetama ka väljaspool Eestit. Ei ole normaalne, et sünnijärgne eestlane peab loobuma oma kodakondsusest kui soovib olla ka näiteks Kanada kodanik. Samuti kui eestlane saab Ameerika Ühendriikides lapse, ei peaks sellelt lapselt Eesti riik kodakondsust ära võtma," ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on seadusega võimalik selgelt reguleerida topeltkodakondsuse piirid. "Välistada saab naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud ning määratleda loeteluga riigid, kelle kodakondsust sama-aegselt Eesti kodakondsusega ei saa omada. Oluline on see, et me ei hirmutaks sünnijärgseid eestlasi riskiga kaotada Eesti kodakondsus," lisas Pevkur.

Ligi: mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi

Reformierakonna aseesimees, haridusminister Jürgen Ligi ütles, et Kallase üleskutse topeltkodakondust seadustama asuda on tehtud kampaania korras ja lühiajalisel eesmärgil.

"Kole mänglevalt pakutakse otsustusõigust Eestis inimestele, kes ei jaga meie põhiväärtusi," kommenteeris Ligi.

"Selliseid on parlamendis juba liiga palju, mitte ei tule neist uutele uksi avada," ütles Ligi viidates riigikogus toimunud hääletusele, millega võeti vastu avaldus juuniküüditamise kohta. Seal nimelt jättis avalduse poolt hääletama seitse venekeelset keskerakondlast.

"Topeltkodakondsus kõlab selles kontekstis nagu topeltmoraal, eriti kui see tõstatatakse kampaania pärast, väga lühiajalisel eesmärgil, ehkki ta sisu on tuhandeaastane," ütles Ligi.

"Kaalumist väärib topeltkodakondsus sünnijärgsete kodanike jaoks, et neil poleks sundi päritolu ja elusaatusega saadu vahel valida, aga kellegi poliitilist kaupa ei tohi sellest saada. Meid on liiga vähe ja kui juurde kipub pigem võõraid tulema, on otsustusõiguse kaitsmine oma riigis seda kriitilisem vajadus," leidis Ligi.

Kallas: naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks kaaluda

Siim Kallas, kes on ka Reformierakonna auesimees, kutsus hiljuti üles riigikogu topeltkodakondsust seadustama. Täna ütles Kallas ERR-i uudisteportaalile, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanutele topeltkodakondsuse andmist võiks ikkagi kaaluda.

Kallas saatis täna õiguskantslerile ning riigikogu parlamendierakondade fraktsioonidele pöördumise, milles palub hinnata kodakondsusseaduse põhiseaduspärasust.

"Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et kelleltki ei tohi sünniga omandatud kodakondsust ära võtta. Samas on kehtivas kodakondsusseaduses sätted, mis ei luba Eesti kodanikul olla muu riigi kodanik ning sunnivad 18-aastaseks saamisel loobuma, kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest," ütles Kallas.

"Tänapäevases maailmas, kus üha enam lapsi sünnib peredesse, mille üks vanem omab näiteks Eesti kodakondsust ning teine mõne muu riigi oma või sünnivad ühe pere lapsed eri kodakondsuspõhimõtteid rakendavates riikides, tähendab see ka üha suurenevat topeltkodakondsusega laste hulka. Mõistagi puudutab see ka üha suuremat hulka inimesi, kellel on samaaegselt Eesti kodakondsusega ka mõne teise riigi kodakondsus," lisas Siim Kallas.

"Usun, et meie riik kasvab, kui kasvab lojaalsete kodanike arv. Me ei tohiks teha leevendusi keele- ja lojaalsusnõude küsimustes, kuid peaksime hindama oma kodakondsuspoliitika põhiseaduspärasust muutuvas ja avatud maailmas," lõpetas Kallas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: