Euroopa Komisjon tunnistas, et juuliks Türgi viisavabadust ei saa ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.
Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon loobus täna ametlikult eesmärgist võimaldada Türgile viisarežiimi leevendamist alates juulis algusest. Põhjuseks on see, et Brüsseli hinnangul pole Türgi endiselt täitnud kõiki viisavabaduse eelduseks olevaid tingimusi.

"Türgi on täitnud 65 kriteeriumi 72-st ja teinud märkimisväärseid edusamme. Türgi on võtnud kohustuse täita ka ülejäänud kriteeriumid ja loodame, et nad oma lubadust täidavad," rääkis Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos pressikonverentsil.

Türgi ja Euroopa Liit on arutanud viisarežiimi leevendamist alates 2013. aastast ning käesoleva aasta märtsis, paralleelselt migratsioonileppega, otsustati ka viisavabadusele lõpuks rohelist tuld näidata.

Euroopa Liidu poliitikud ja ametnikud on juba pikka aega kartnud, et president Recep Tayyip Erdoga võib peagi migratsioonileppest lahti öelda. See oleks aga Euroopa jaoks oluline tagasilöök, sest lepe on aidanud Balkani poolsaare kaudu kulgenud rändemarsruudi suures osas sulgeda.

Märtsis sõlmitud migratsioonileppe kohaselt saadetakse migrant, kes on saabunud Kreeka saartele Türgi rannikult alates 20. märtsi keskööst, tagasi Türki. Tagasisaatmised algasid 4. aprillil. Iga Süüriast pärit põgeniku kohta, kes Türki tagasi saadetakse, asustatakse Türgist Euroopa Liitu ümber üks Süüria põgenik. Otse ümber asustatavate inimeste pingerida koostatakse vastavalt ÜRO kriteeriumidele, kusjuures eelisseisundis on need inimesed, kes pole varem üritanud Kreekasse ebaseaduslikult tulla.

Üheks peamiseks põhjuseks, miks viisavabadusega edasi liikuda ei saa, on asjaolu, et Brüssel nõuab Türgilt terrorismivastase seaduse muutmist ning see on üks tingimustest, mis on eelduseks Ankara jaoks olulisele viisavabaduse kehtestamisele. Euroopa Liit soovib, et Türgi muudaks oma seaduses terrorismi mõiste kitsamaks, et see oleks kooskõlas Euroopa standarditega. Türgit on kritiseeritud selle eest, et terrorismivastase seadusega üritavad võimud piirata sõnavabadust ja inimeste põhiõigusi. Türgi juhid on aga korduvalt rõhutanud, et terrorismivastast seadust nad muuta ei kavatse, sest esiteks ei tule see praeguses olukorras kõne allagi ning teiseks olevat see nende hinnangul juba Euroopa nõuetega kooskõlas.

Komisjon: kokkulepe ebaseadusliku sisserände piiramiseks on andnud tulemusi

Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne väidab, et 18. märtsil tehtud EL-i ja Türgi avalduse rakendamisel on tehtud edusamme. Samas on edu endiselt ebakindel ning sõltub peamiselt kõikide osaliste poliitilisest sihikindlusest.

"EL-i ja Türgi avalduse tulemused on ilmsed: sisserändajad näevad, et ei ole mõtet inimkaubitsejate laevale astudes oma eluga riskida. Suve lõpuks loodame sõlmida Türgi pagulasrahastu raames 1 miljardi euro ulatuses lepinguid projektide toetuseks. Praegu ei ole õige hetk peatuda. Tuleb kiirendada ümberasustamist ning suurendada Kreeka suutlikkust tegeleda humanitaarolukorraga ja menetleda varjupaigataotlusi kooskõlas ELi õigusega. Türgi ametiasutused peavad viima lõpule viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Egeuse mere kaudu ebaseaduslikult Türgist Kreekasse jõudvate inimeste või teekonnal hukkunute arv on järsult ja pidevalt vähenenud. Kui kokkuleppele eelnenud nädalate jooksul ületas Egeuse mere Kreeka saartele jõudmiseks ligikaudu 1740 sisserändajat päevas, siis mais oli keskmiselt 47 ebaseaduslikku piiriületust päevas.

Liikmesriigid on suurendanud jõupingutusi pagulaste ümberasustamiseks, pakkudes selleks seaduslikke ja ohutuid võimalusi. Praeguseks on "üks ühe vastu" kava alusel Türgist EL-i ümber asustatud kokku 511 süürlast. See ületab märkimisväärselt Kreekast Türki tagasisaadetud pagulaste arvu. Pärast 20. aprillil esitatud esimest aruannet on Kreekast Türki tagasi saadetud 462 ebaseaduslikku sisserändajat, kes ei ole varjupaika taotlenud, nende hulgas 31 süürlast.

Lisaks EL-i eelarvest eraldatud ühele miljardile eurole on kõik ELi liikmesriigid saatnud rahastamissertifikaadid, millega kaetakse aastateks 2016–2017 lubatud kaks miljardit eurot. Komisjon teeb tihedat koostööd Türgi ametiasutustega, et kiirendada vahendite väljamaksmist ning suve lõpuks loodetakse sõlmida lepinguid ühe miljardi euro väärtuses.

4. mail avaldas Komisjon kolmanda eduaruande Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamise kohta ja tegi ettepaneku kaotada viisanõue Türgi kodanikele juhul, kui Türgi ametiasutused peavad kinni lubadusest täita võimalikult kiiresti kõik Türgi viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata kriteeriumid. Komisjon toetab jätkuvalt Türgit tema püüdlustes need tingimused täita ning kutsub üles võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti.

Kuigi seni saavutatud edu on ebakindel, kinnitab tänane aruanne, et EL-i ja Türgi avaldus on andnud konkreetseid tulemusi koostöös Kreeka ja Türgi ametiasutuste, Komisjoni, liikmesriikide ja ELi asutustega, kes on astunud otsustavaid samme avalduse rakendamiseks.

Komisjon esitab kolmanda aruande EL-i ja Türgi avalduse täitmise kohta 2016. aasta septembris.

Toimetaja: Laur Viirand



Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.Venemaa sõjalaevad Kaliningradi oblastis Baltiiskis. Illustreeriv foto.

Raport: Vene sõjalaev tülitas Saber Strike'i varustanud USA kaubalaeva

Baltimaadesse iga-aastaseks sõjaväeõppuseks Saber Strike mai lõpus varustust toonud USA lipu all sõitvat kaubalaeva M/V Green Ridge tülitasid Vene sõjalaev ja kopterid.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics