Parteid arutavad ühise presidendikandidaadi üle pärast Reformierakonna kandidaadi selgumist ({{commentsTotal}})

{{1466005840000 | amCalendar}}

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Reformierakonna eestvedamisel kohtusid täna õhtul riigikogus parlamendierakonnad, et arutada võimalust leida ühine presidendikandidaat. Kohtumisel otsustati, et parlamendierakonnad tulevad uuesti kokku siis, kui on selgnud Reformierakonna presidendikandidaat.

IRL-i fraktsiooni esimehe Priit Sibula sõnul otsustati parlamendierakonnad kokku kutsuda, sest riigikogus valituks saamiseks peab tulevane president saama 68 häält ning selleks on vaja poliitilist kokkulepet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tõsi ta on, et kui täna neljal parlamendierakonnal on kandidaadid olemas, Vabaerakond on otsustanud, et nemad valivad kandidaadi välja 5. augustil, siis Reformierakonnal on otsused siiani tegemata ja täpselt samamoodi ei tea ka, millal nad seda teha plaanivad. Selles kontekstis on jube raske kokku leppida või edasi minna, kui ei ole olemas kõiki kandidaate," rääkis Sibul.

Nädalavahetusel valis Keskerakonna volikogu oma presidendikandidaadiks Mailis Repsi. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on Reps ainus, kellel on koos vajalikud 22 häält, et teda saaks riigikogus presidendikandidaadina üles seada. Seetõttu võikski Simsoni arvates parlamendierakondade ühiskandidaadiks saada Reps.

"Me näeme, et Eesti riigile oleks vaja presidenti, kes pole valitsuse kõneisik. Nii pikalt on rakendatud teerullipoliitikat, et ilmselt ühiskonna tasakaalu tagamiseks võiks järgmine president tulla mittevalitsuse erakonnast," ütles Simson.

Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat aga ütles, et tema erakonna toetus on selgelt Marina Kaljuranna, Siim Kallase ja Urmas Paeti selja taga. Kuna Reformierakonna fraktsioonil on riigikogus kõige rohkem kohti, siis on Nebokati sõnul ka nende võimaliku presidendikandidaadi toetus tegelikult suurim.

"Ei ole mõistlik rutata ja valida välja üks neist kolmest ja seeläbi osa kandidaatidest ise maha kanda. Kui näeme, et ühele meie kandidaatidest on võimalik saada riigikogus 2/3 toetus või valijameeste enamus, siis presidendi valimine Reformierakonna taha ei jää," sõnas Nebokat.

"Praegu isegi tundub, et Reformierakond soovis seda, et nendel aidataks ka nende valik ära teha, aga seda loomulikult ükski teine partei ei hakka tegema," kommenteeris Priit Sibul.

Tema sõnul otsustati, et parlamendierakonnad kohtuvad uuesti siis, kui on selge, kellest saab Reformierakonna presidendikandidaat.

Toimetaja: Merili Nael



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: