Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on kestnud juba aastaid ({{commentsTotal}})

Läti korruptsioonitõrjebüroo (CPB) endine asejuht Juta Strīķe kasutab valeidentiteeti, väidab büroo ülem Jaroslavs Strelčenoks. Kahe tippjuhi omavaheline vimm kestab aastaid ning ei too ekspertide sõnul kasu ei korruptsioonitõrjebüroole ega kogu riigile.

Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on püüdnud lahendada kolm peaministrit, kuid edutult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Strelčenoks on oma asetäitja Juta Strīķe mitu korda vallandanud, kuid kohus on ta ennistanud tööle. Praegu on Strīķe madalamal ametikohal - juriidilise osakonna peaspetsialist.

Läti televisiooni hommikuprogrammis avaldas aga Strelčenoks kahtlust, et pole teada, kes Strīķe üldse on, sest ta on kasutanud ka nime Anna.

"2003. aastal on Juta Strīķe avalikult öelnud, et ta pole kunagi olnud Anna. Kuid meil on andmeid, et mitmes dokumendis on ta end nimetanud Annaks. Teiseks tekib palju küsimusi tema kodakondsuse saamise kohta. Ja tema identiteedi kohta tervikuna," rääkis Strelčenoks.

Läti ajakirjandus avaldas Strīķe eluloo suhtes kahtlusi juba viie aasta eest. Väidetavalt on Moskvas sündinud Strīķel sealse 584. keskkooli kiitusega lõputunnistus hoopis Anna Potapova nimele.

Strīķe sõnul on tegu koolijuhi veaga, kes olevat Anna ja Juta segamini ajanud. Kuid Läti arhiividest on kaduma läinud dokument, mille alusel tema isa, Juri Potapov sai Läti kodakondsuse. Strīķel on olnud palju aastaid ja on ka praegu juurdepääs kõrgeima astme riigisaladustele.

"2015. aasta algul edastasime materjalid kontrollimiseks konstitutsioonikaitsebüroole. Möödas on rohkem kui aasta, kuid me pole saanud mingit vastust. Veelgi enam - bürool olid need faktid teada juba 2011. aastal," sõnas Strelčenoks Läti hommikuprogrammis.

Läti riigisaladuse üle otsustajad on kommentaaridest hoidunud. Eksperdid kutsuvad aga Läti valitsust üles vinduva tüli korruptsioonitõrjebüroos lõpuks ometi ära lahendama.

Toimetaja: Merili Nael



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: