Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on kestnud juba aastaid ({{commentsTotal}})

Läti korruptsioonitõrjebüroo (CPB) endine asejuht Juta Strīķe kasutab valeidentiteeti, väidab büroo ülem Jaroslavs Strelčenoks. Kahe tippjuhi omavaheline vimm kestab aastaid ning ei too ekspertide sõnul kasu ei korruptsioonitõrjebüroole ega kogu riigile.

Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on püüdnud lahendada kolm peaministrit, kuid edutult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Strelčenoks on oma asetäitja Juta Strīķe mitu korda vallandanud, kuid kohus on ta ennistanud tööle. Praegu on Strīķe madalamal ametikohal - juriidilise osakonna peaspetsialist.

Läti televisiooni hommikuprogrammis avaldas aga Strelčenoks kahtlust, et pole teada, kes Strīķe üldse on, sest ta on kasutanud ka nime Anna.

"2003. aastal on Juta Strīķe avalikult öelnud, et ta pole kunagi olnud Anna. Kuid meil on andmeid, et mitmes dokumendis on ta end nimetanud Annaks. Teiseks tekib palju küsimusi tema kodakondsuse saamise kohta. Ja tema identiteedi kohta tervikuna," rääkis Strelčenoks.

Läti ajakirjandus avaldas Strīķe eluloo suhtes kahtlusi juba viie aasta eest. Väidetavalt on Moskvas sündinud Strīķel sealse 584. keskkooli kiitusega lõputunnistus hoopis Anna Potapova nimele.

Strīķe sõnul on tegu koolijuhi veaga, kes olevat Anna ja Juta segamini ajanud. Kuid Läti arhiividest on kaduma läinud dokument, mille alusel tema isa, Juri Potapov sai Läti kodakondsuse. Strīķel on olnud palju aastaid ja on ka praegu juurdepääs kõrgeima astme riigisaladustele.

"2015. aasta algul edastasime materjalid kontrollimiseks konstitutsioonikaitsebüroole. Möödas on rohkem kui aasta, kuid me pole saanud mingit vastust. Veelgi enam - bürool olid need faktid teada juba 2011. aastal," sõnas Strelčenoks Läti hommikuprogrammis.

Läti riigisaladuse üle otsustajad on kommentaaridest hoidunud. Eksperdid kutsuvad aga Läti valitsust üles vinduva tüli korruptsioonitõrjebüroos lõpuks ometi ära lahendama.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: