Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on kestnud juba aastaid ({{commentsTotal}})

Läti korruptsioonitõrjebüroo (CPB) endine asejuht Juta Strīķe kasutab valeidentiteeti, väidab büroo ülem Jaroslavs Strelčenoks. Kahe tippjuhi omavaheline vimm kestab aastaid ning ei too ekspertide sõnul kasu ei korruptsioonitõrjebüroole ega kogu riigile.

Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on püüdnud lahendada kolm peaministrit, kuid edutult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Strelčenoks on oma asetäitja Juta Strīķe mitu korda vallandanud, kuid kohus on ta ennistanud tööle. Praegu on Strīķe madalamal ametikohal - juriidilise osakonna peaspetsialist.

Läti televisiooni hommikuprogrammis avaldas aga Strelčenoks kahtlust, et pole teada, kes Strīķe üldse on, sest ta on kasutanud ka nime Anna.

"2003. aastal on Juta Strīķe avalikult öelnud, et ta pole kunagi olnud Anna. Kuid meil on andmeid, et mitmes dokumendis on ta end nimetanud Annaks. Teiseks tekib palju küsimusi tema kodakondsuse saamise kohta. Ja tema identiteedi kohta tervikuna," rääkis Strelčenoks.

Läti ajakirjandus avaldas Strīķe eluloo suhtes kahtlusi juba viie aasta eest. Väidetavalt on Moskvas sündinud Strīķel sealse 584. keskkooli kiitusega lõputunnistus hoopis Anna Potapova nimele.

Strīķe sõnul on tegu koolijuhi veaga, kes olevat Anna ja Juta segamini ajanud. Kuid Läti arhiividest on kaduma läinud dokument, mille alusel tema isa, Juri Potapov sai Läti kodakondsuse. Strīķel on olnud palju aastaid ja on ka praegu juurdepääs kõrgeima astme riigisaladustele.

"2015. aasta algul edastasime materjalid kontrollimiseks konstitutsioonikaitsebüroole. Möödas on rohkem kui aasta, kuid me pole saanud mingit vastust. Veelgi enam - bürool olid need faktid teada juba 2011. aastal," sõnas Strelčenoks Läti hommikuprogrammis.

Läti riigisaladuse üle otsustajad on kommentaaridest hoidunud. Eksperdid kutsuvad aga Läti valitsust üles vinduva tüli korruptsioonitõrjebüroos lõpuks ometi ära lahendama.

Toimetaja: Merili Nael



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema