Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on kestnud juba aastaid ({{commentsTotal}})

Läti korruptsioonitõrjebüroo (CPB) endine asejuht Juta Strīķe kasutab valeidentiteeti, väidab büroo ülem Jaroslavs Strelčenoks. Kahe tippjuhi omavaheline vimm kestab aastaid ning ei too ekspertide sõnul kasu ei korruptsioonitõrjebüroole ega kogu riigile.

Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on püüdnud lahendada kolm peaministrit, kuid edutult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Strelčenoks on oma asetäitja Juta Strīķe mitu korda vallandanud, kuid kohus on ta ennistanud tööle. Praegu on Strīķe madalamal ametikohal - juriidilise osakonna peaspetsialist.

Läti televisiooni hommikuprogrammis avaldas aga Strelčenoks kahtlust, et pole teada, kes Strīķe üldse on, sest ta on kasutanud ka nime Anna.

"2003. aastal on Juta Strīķe avalikult öelnud, et ta pole kunagi olnud Anna. Kuid meil on andmeid, et mitmes dokumendis on ta end nimetanud Annaks. Teiseks tekib palju küsimusi tema kodakondsuse saamise kohta. Ja tema identiteedi kohta tervikuna," rääkis Strelčenoks.

Läti ajakirjandus avaldas Strīķe eluloo suhtes kahtlusi juba viie aasta eest. Väidetavalt on Moskvas sündinud Strīķel sealse 584. keskkooli kiitusega lõputunnistus hoopis Anna Potapova nimele.

Strīķe sõnul on tegu koolijuhi veaga, kes olevat Anna ja Juta segamini ajanud. Kuid Läti arhiividest on kaduma läinud dokument, mille alusel tema isa, Juri Potapov sai Läti kodakondsuse. Strīķel on olnud palju aastaid ja on ka praegu juurdepääs kõrgeima astme riigisaladustele.

"2015. aasta algul edastasime materjalid kontrollimiseks konstitutsioonikaitsebüroole. Möödas on rohkem kui aasta, kuid me pole saanud mingit vastust. Veelgi enam - bürool olid need faktid teada juba 2011. aastal," sõnas Strelčenoks Läti hommikuprogrammis.

Läti riigisaladuse üle otsustajad on kommentaaridest hoidunud. Eksperdid kutsuvad aga Läti valitsust üles vinduva tüli korruptsioonitõrjebüroos lõpuks ometi ära lahendama.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: