Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on kestnud juba aastaid ({{commentsTotal}})

Läti korruptsioonitõrjebüroo (CPB) endine asejuht Juta Strīķe kasutab valeidentiteeti, väidab büroo ülem Jaroslavs Strelčenoks. Kahe tippjuhi omavaheline vimm kestab aastaid ning ei too ekspertide sõnul kasu ei korruptsioonitõrjebüroole ega kogu riigile.

Läti korruptsioonitõrjebüroo juhtide tüli on püüdnud lahendada kolm peaministrit, kuid edutult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Strelčenoks on oma asetäitja Juta Strīķe mitu korda vallandanud, kuid kohus on ta ennistanud tööle. Praegu on Strīķe madalamal ametikohal - juriidilise osakonna peaspetsialist.

Läti televisiooni hommikuprogrammis avaldas aga Strelčenoks kahtlust, et pole teada, kes Strīķe üldse on, sest ta on kasutanud ka nime Anna.

"2003. aastal on Juta Strīķe avalikult öelnud, et ta pole kunagi olnud Anna. Kuid meil on andmeid, et mitmes dokumendis on ta end nimetanud Annaks. Teiseks tekib palju küsimusi tema kodakondsuse saamise kohta. Ja tema identiteedi kohta tervikuna," rääkis Strelčenoks.

Läti ajakirjandus avaldas Strīķe eluloo suhtes kahtlusi juba viie aasta eest. Väidetavalt on Moskvas sündinud Strīķel sealse 584. keskkooli kiitusega lõputunnistus hoopis Anna Potapova nimele.

Strīķe sõnul on tegu koolijuhi veaga, kes olevat Anna ja Juta segamini ajanud. Kuid Läti arhiividest on kaduma läinud dokument, mille alusel tema isa, Juri Potapov sai Läti kodakondsuse. Strīķel on olnud palju aastaid ja on ka praegu juurdepääs kõrgeima astme riigisaladustele.

"2015. aasta algul edastasime materjalid kontrollimiseks konstitutsioonikaitsebüroole. Möödas on rohkem kui aasta, kuid me pole saanud mingit vastust. Veelgi enam - bürool olid need faktid teada juba 2011. aastal," sõnas Strelčenoks Läti hommikuprogrammis.

Läti riigisaladuse üle otsustajad on kommentaaridest hoidunud. Eksperdid kutsuvad aga Läti valitsust üles vinduva tüli korruptsioonitõrjebüroos lõpuks ometi ära lahendama.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: