RMK eemaldab 17 kaitse- ja puhkealalt tõkkepuud ({{commentsTotal}})

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) eemaldab tänavu kaitse- ja puhkealadelt 17 liiklemist keelavat tõkkepuud. Nende asemele paigutatakse kehtivaid liikumispiiranguid selgitavad sildid.

Aastakümnete vältel on loodusesse paigaldatud kümneid tõkkepuid ja rajatud sadu teetõkkeid, et tõrjuda liiklusvahendeid kaitstavatelt aladelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimesena 17-st avati tõkkepuu Lääne-Virumaal Neeruti linnamäe lõkkeplatsi juures.

"Kui algul esimesed lõkkeplatsid kunagi aastakümnete tagusel ajal sai tehtud, siis oli seal palju lõhkumisi ja seltskond ei olnud ka kõige meeldivam. Nüüd on inimesed järjest enam harjunud looduses käima ja isegi, kui juhtub selliseid asju, nad kutsuvad kaaskodanikke korrale. Enamasti käitub inimene looduses mõistlikult," ütles RMK loodushoiu osakonna Põhja-Eesti piirkonna juhataja Jaak Neljandik.

Neeruti linnamäge ootab lähiaastail ees põhjalik uuenemine. Rekonstrueerimistööd algavad praeguste plaanide järgi järgmise aasta kevadel. Uuendatakse sildu, treppe ja Sadulamäele viivat rajalõiku ning laiendatakse parkimistaskuid.

Neeruti linnamäe juurest läheb mööda ka rajatav RMK pika matkatee kolmas haru Lääne-Eestist Ida-Virumaale ja see peaks valmima Eesti vabariigi juubeliaastaks.

"Kõige arvukama külastatavusega matkarada on meil Viru raba, milles on umbes 25 000 külastuskorda aastas. Väga paljud rajad jäävad 10 000 külastuskorra ligi. Lahemaa radasid külastatakse aastas kokku 170 000 korda," selgitas Neljandik.

Tõkkepuud eemaldatakse külastusobjektide juurest Kolga, Muraka ja Piusa looduskaitsealalt, samuti Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula rahvuspargist.

Keelumärkide kaitse alla jäävad ka Nõva ja Smolnitsa maastikukaitsealade ning Pärnumaa, Räpina-Värska ja Tallinna ümbruse puhkealade teed.

Ülejäänud tõkkepuude eemaldamise otsustab RMK aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema