Ankara taotleb NATO Egeuse missiooni lõpetamist
USA, Suurbritannia ja Saksamaa algatus laiendada NATO meremissiooni võitlemaks inimkaubandusega Egeuse merel on põrkunud Türgi vastuseisule. Türgi taotleb meremissiooni lõpetamist.
Kaitseorganisatsiooni sõjalaevad alustasid patrullimist Lesbose ja Chiose saare juures Egeuse mere põhjaosas nelja kuu eest vastavalt Saksamaa vahendatud lepingule ning äsja teatas USA, et missiooniga liitub veel üks laev, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Türgi on aga tõkestanud kavatsused laiendada missiooni lõuna poole Kosi ja Samose saare piirkonda. Ametlikult põhjendab Ankara oma blokeerimist tõigaga, et mõlema saare ümbrus on demilitariseeritud tsoon, kuid sellega Türgi enam ei piirdu, sest nõuab ka käimasoleva meremissiooni täielikku lõpetamist.
Türgi riigiametnikud on teiste NATO liikmesriikide kolleegidele rääkinud, et operatsioon on eesmärgi saavutanud, mistõttu tuleks see juba juulist alates lõpetada.
Türgist Kreekasse püüdlevate migrantide arv on võrreldes aasta algusega tõesti märkimisväärselt vähenenud ja seetõttu peaks NATO pöörduma Türgi hinnangul tagasi oma algse funktsiooni juurde ning tegelema oma liikmesriikide kaitsmisega algsete ohtude vastu.
Erdogan: Must meri on Venemaa järv
Türgi ja Rumeenia on kaks liikmesriiki, kelle arvates peaks kaitseorganisatsioon viima oma laevastiku hoopis Mustale merele, et seista seal vastu Vene ekspansionismile.
Türgi presidendi Recep Tyyip Erdogani sõnul on Venemaa muutnud Musta mere sisuliselt oma järveks. Erdogan ütles NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile juba aprillis, et oma osa on selles NATO passiivsusel Musta mere piirkonnas.
NATO: missioon on tõhus
Teised NATO liikmed eeskätt USA, Ühendkuningriik ja Saksamaa tahavad Egeuse missiooni jätkumist väites, et ainult nii saab lahti migrante Aasiast Euroopasse smugeldavatest inimkaubitsejatest. Ühtlasi aitavat missioon ka Kreeka ja Türgi piirivalvel oma ülesandeid paremini täita.
Ka Stoltenbergi sõnul on Egeuse missioon tõhus ja peab seetõttu jätkuma. Lääne diplomaatide sõnul on Ankara jonn põhjustatud suuresti territoriaalsetest erimeelsustest Kreekaga.
Toimetaja: Allan Rajavee