Väejooksus süüdistatud eksohvitseri õigeksmõistmine jõustus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Riigikohus jättis eile muutmata eksohvitseri õigeksmõistmise omavolilises teenistuskohta ilmumata jätmises.

Riigikohus ei rahuldanud Põhja ringkonnaprokuröri Deniss Medvedevi kassatsioonkaebust ning jättis muutmata Talllinna ringkonnakohtu otsuse, millega mõisteti Janno remmelgas õigeks.

Prokurör taotles kaebuses Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuste tühistamist täies ulatuses ning uue otsusega Remmelgase süüdimõistmist omavoliliselt teenistuskohta ilmumata jätmises ning tema karistamist tingimisi 10 kuu pikkuse vangistusega ühe aasta ja kuu kuu pikkuse katseajaga.

Mullu 28. oktoobril mõistis maakohus Remmelgase õigeks, kuna leidis, et kaitseväeteenistusest vabastatud nooremleitnanti tegevuses puudus kuriteokoosseis. Tänavu 12. jaanuaril jättis maakohtu otsuse muutmata ka ringkonnakohus.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ei ilmunud Remmelgas 2013. aasta 29. aprillist kuni 26. juunini tööle Kaitseliidu Tallinna maleva staapi ehk puudus süüdistuse kohaselt 58 päeva omavoliliselt teenistusest.

Remmelgas oli aga sama aasta 28. veebruaril Kaitseliidu ülemale esitanud avalduse teenistussuhte peatamiseks, kuid sama aasta 17. aprillil sai vastuse, et tema avaldust ei rahuldata.

Sama aasta 26. aprillil saatis Remmelgas ülemusele e-posti teel avalduse tema erakorraliselt tegevteenistusest vabastamiseks alates 28. aprillist.

Remmelgas soovis enda erakorralist teenistusest vabastamist, kuna ei olnud rahul üleviimisega kaitseväe luurepataljonist Kaitseliidu Tallinna maleva staapi.

Kaitsevägi seda taotlust ei rahuldanud ja Remmelgas vabastati kaitseväeteenistusest omal soovil 23. juulil 2013.

Kuna Remmelgas sel ajal teenistusse ei ilmunud, siis sai ta süüdistuse omavolilises väeosast lahkumises, kuid enda teada ei pidanudki ta teenistusse asuma, kuna oli selleks kõik vajalikud sammud teinud.

Toimetaja: Marek Kuul



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: