Rootsi plaan majutada põgenikke vanas kruiisilaevas võttis kummalise pöörde ({{commentsTotal}})

Ocean Gala 2011. aastal, siis kandis laev veel nime Island Escape.
Ocean Gala 2011. aastal, siis kandis laev veel nime Island Escape. Autor/allikas: Allie Caulfield/Wikimedia Commons

Rootsis on puhkenud kummaline vaidlus seoses kruiisilaevaga, mida taheti kasutada varjupaigataotlejate majutamiseks.

1981. aastal ehitatud MV Ocean Gala saabus käesoleval nädalal Härnösandi vallas asuvasse Utansjö sadamasse, kuid selgus, et keegi ei soovi seda sinna - ei migratsiooniamet, vald ega ka kohalikud elanikud, vahendavad Yle ja Rootsi Raadio.

Lisaks pole sadamal tegelikult luba nii suurt laeva vastu võtta. Ujuvhotellina kasutatav kruiisilaev on 185 meetrit pikk ning sinna mahub ligi 1800 inimest.

Migratsiooniamet väidab, et neil pole seda laeva enam vaja ning väidetavalt polevat ka ametnikud teadnud, et laev Rootsi poole teel oli. Laeva omanikfirma Floating Accommodations (Floating Accommodations Sweden AB omanikfirma on omakorda US Shipbrokers - Toim.) aga kinnitab, et esimesed varjupaigataotlejad võivad laeva kolida juba kahe nädala jooksul.

Leping sõlmiti aasta alguses

Migratsiooniamet ja Floating Accomodations kirjutasid laeva rendilepingu alla aasta alguses. Lepingu kohaselt rendib amet kogu laeva, sõltumata sellest, kui palju varjupaigataotlejaid seal elama hakkab. Nädalas peab riik laeva kasutamise eest maksa firmale 5,6 miljonit Rootsi krooni ehk umbes 600 000 eurot ning seega aastas läheb see maksma rohkem kui 31 miljonit eurot.

"Me sõlmisime sellise lepingu, et me üleüldse saaksime selle laeva oma kasutusse. Tuleb meeles pidada, et siis me vajasime hädasti majutuskohti," rääkis migratsiooniameti osakonnajuhataja Willis Åberg ja rõhutas, et veel veebruaris oli surve majutuskohtade leidmiseks äärmiselt suur.

Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Viimase kolme kuu jooksul on aga saabujaid olnud umbes 2000 inimest kuus. "Sellist lepingut me praegu enam ei allkirjastaks," tunnistas Åberg.

"Köök on valmis, külmikutes on toitu"

Migratsiooniamet, Härnösandi vald ja laeva omanikfirma vaidlevad nüüd selle üle, milliseid lubasid on vaja, et laevas saaks üleüldse varjupaigataotlejaid majutama hakata.

Omanikfirma on kindel, et nemad lähtuvad igal juhul algselt sõlmitud lepingu tingimustest. Norra ettevõtte kinnitusel on laev kohandatud vastavalt migratsiooniameti ja varjupaigataotlejate vajadustele.

"Me oleme valmis varjupaigataotlejaid vastu võtma. Köök on valmis, külmikutes on toitu," selgitas firma kõneisik Kjell Tandberg ja lisas, et firma on laeva kohandamiseks investeerinud juba 70 miljonit krooni ehk ligi 7,5 miljonit eurot.

Härnosandi vald aga laeva oma sadamasse ei soovi ning vallajuhtide sõnul peab olema laeval ehitusluba, et seda saaks majutamiseks kasutada. Sellist luba aga vald anda ei soovi.

Floating Accomodations aga on seisukohal, et mingit ehitusluba pole vaja, sest merel kehtivad teised reeglid kui maal - laev tegutseb veeteedeameti haldusalas ning seda reguleerivad rahvusvahelised reeglid.

Migratsiooniameti arvates aga peaks laeva puhul lähtuma Rootsi reeglitest ja seadustest.

Kohalikud elanikud muretsevad

Kõige tipuks on selgunud, et Utansjö sadamas ei tohi üldse nii suured laevad randuda ning seega on vald teinud sadama omanikfirma vastu kuriteoavalduse. Sadama omanik on aga kadunud ja ei vasta ei telefonile ega e-kirjadele.

Utansjö sadam asub paarikümne kilomeetri kaugusel Härnösandi asulast, kus elab umbes 200 inimest. Sealsed elanikud on nüüd mures, sest ei kujuta ette, mida 1800 varjupaigataotleja saabumine piirkonna igapäevaelu jaoks tähendaks.

"Ma ei saa aru, kuidas see toimiks. Ja siin ei ole neil mitte midagi teha," rääkis kohalik elanik Stefan E. teleintervjuus.

Sadama näol on sisuliselt tegu vana tööstuskaiga. Seal ei ole mingeid teenuseid. Kohalikud elanikud süüdistavad nüüd laeva omanikku ahnuses.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: