Reinsalu: pahatahtlikult maksejõetuse põhjustanud kurjategijad pääsevad liiga kergelt ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu avaliku teabe piiramist ei toeta.
Urmas Reinsalu avaliku teabe piiramist ei toeta. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul plaanib tema juhitav ministeerium teha revisjoni maksejõetuse valdkonnas, kuna praegu pääsevad pahatahtlikult maksejõetuse põhjustanud ja rahasid kantivad majanduskurjategijaid liialt kergelt peitudes majandussurutise perioodil heaks kiidetud füüsilise isiku pankroti taha.

Reinsalu ütles valitsuse pressikonverentsil, et seoses uue korruptsioonivastse strateegia vastuvõtmisega plaanib justiitsministeerium teha revisjoni maksujõetuse valdkonnas. "Praegu pääsevad liiga kergelt pahatahtlikud tegelased, kes põhjustavad pahatahtlikke pankrotte ning kandivad rahasid ettevõtetest välja," leidis justiitsminister.

Majanduskriisi aastatel võeti vastu seadusmuudatus, mille kohaselt kestab füüsilise isiku pankrot kümme aastat. Reinsalu tõdes, et taolise eelnõu vastuvõtmine oli mõistetav, kuna toona jäid paljud süütud inimesed võlgade tõttu ilma oma kodudest ja kaotasid töö.

"Sellega anti heausksetele inimestele, kes olid sattunud rahalistesse raskustesse, võimalus alustada puhtalt lehelt, kuid samamoodi alandati seda piiri 30-lt aastalt 10-le ka nende isikute puhul, kes on sooritanud raske majanduskuriteo ning kellele on võlausaldajate või riigi ees suured kohustused üleval," möönis Reinsalu, kes tõi tuntumatest juhtumitest esile endise kultuurkapitali juhi Avo Viioli juhtumi.

Justiitsministri sõnul olid tollal antud muudatuse tegemisel liialt liberaalsed, mistõttu tuleb see süsteem nüüd üle vaadata. "Need inimesed, kes on kohtulikult süüdimõistetud pahatahtliku maksejõetuse tekitamises, ei tohiks pääseda 10 aastase pankrotitsükli abil," toonitas Reinsalu.

"Viimasel ajal on tulnud erasektorist signaale, et vara on kanditud kolmandate isikute nimele, kus see ootab 10 aasta lõppemist. Seadus ei peaks looma soodsamat või hubasemat keskkonda nendele, kes ausa mängu reegleid ei järgi," lisas minister.

Toimetaja: Allan Rajavee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: