Saadikud: koalitsiooni tervis võib sõltuda presidendivalimiste käigust ({{commentsTotal}})

SDE fraktsioonijuht Andres Anvelt leiab, et presidendivalimised võivad mõjutada keskpärase tervisega valitsuskoalitsiooni mitmes suunas. Reformierakondlase Valdo Randpere hinnangul on samas koalitsiooni tervis suurepärane ja presidendivalimised sellele mingit mõju ei avalda.

"Ütleme ausalt, et tervis on keskpärane. Suvi ja sügis peaks tulema poliitiliselt huvitavad. Ma arvan, et siin isegi tervises ei ole küsimus, küsimus on selles, kuidas hakkavad toimuma presidendivalimiste otsused. Ja need võivad mõjutada ka väga palju koalitsiooni tervist nii ühes kui ka teises suunas," ütles Anvelt neljapäeval ERR-i uudisteportaalile.

"Optimistina ma tahaksin näga sellist Eestit, kus valitsus püsib valimistest valimisteni. Aga realistina ma tean, et seda ei olegi kunagi juhtunud," lausus Anvelt.

Seevastu Valdo Randpere hinnangul ei mõjuta presidendivalimised koalitsiooni tervist mitte kuidagi. "Minu arvates valitsuskoalitsiooni tervis on väga hea. Esialgsetest lastehaigustest on üle saadud ja selle valitsuse puhul on kõige tähelepanuväärsem see, et ta on ära teinud päris palju väga suuri asju, näiteks haldusreform," sõnas ta.

Randpere sõnul ei panda suuri asju tähele ning avalikkuse rahulolematus käib rohkem pisiasjade üle.

IRL-i fraktsiooni esimees Priit Sibul samuti põhjust valitsuse lagunemiseks ei näe. Tema hinnangul on tähtsad asjad ära tehtud. "Ma arvan, et väikeseid eriarvamusi on olnud, aga suured ja kokkulepitud asjad on tehtud. Vaatame haldusreformi, mis sai vastu võetud, või erakooliseadust, mis tekitas pool aastat erinevaid pingeid. Koalitsioonis, kus on erinevaid ideoloogiaid kandvad erakonnad, on ikka erimeelsusi. Ma ei näe küll põhjust valitsuse lagunemiseks praegu," lausus Sibul.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ennustas, et koalitsioonile saab saatuslikuks otsustamatus. "Väga paljudes olulistes küsimustes ei juleta teha lõplikku otsust. See tegelikult mõjutab Eesti igapäevast elu. Kui valitsus hulbib, siis ka majanduskeskkond ei saa paraneda."

"Tavaliselt on valitsus lagunenud mõne tõsise tagasilöögi tõttu valimistel või Reformierakonna initsiatiivil, kus enne olulisi valimisi tahetakse ennast niiöelda uude pakendisse pakkida. Kui valitsusest väsivad ära IRL ja sotsid, kelle toetus langeb kivina, siis võib see juhtuda juba käesoleval aastal. Kui see on Reformierakonna poliittehnoloogia, siis juhtub see järgmisel aastal," lisas Simson.

EKRE saadik Henn Põlluaas märkis, et vastuolud peegelduvad reitingutes ja erakondade endi lõhedes. "Kui nüüd tervisest rääkida, siis kõrvalt vaadates on selgelt näha, et vastuolud on erinevate koalitsioonipartnerite seas üsna suured, erinevates küsimustes ollakse täiesti radikaalsetel seisukohtadel ja ka koalitsioonierakondades endis on lõhed, vastuolud ja erinevad leerid. Nii et tervist just väga heaks ei peaks," ütles Põlluaas.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel peab valitsuskoalitsiooni tervist heitlikuks. Tema hinnangul varjutab seda kindlasti ka presidendivalimiste küsimus.

"Kui vaadata tagasi sellele hooajale, siis me näeme seda, et mõistlikke kompromisse väga ei otsita. Endiselt on selline lähenemine, et seadusloome peab valmima valitsuses," hindas Herkel ja lisas, et koalitsioonis ei arvestata isegi partnerite huvisid.

Riigikogu pidas neljapäeval selle kevade viimase korralise istungi. 



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: