Prantsusmaa saadab Kremlile lähedal seisva fänniliidri riigist välja ({{commentsTotal}})

Fänniliider Aleksandr Šprõgin (vasakul) koos Vladimir Putiniga 2010. aastal.
Fänniliider Aleksandr Šprõgin (vasakul) koos Vladimir Putiniga 2010. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsusmaa saadab riigist välja Venemaa jalgpallifänne ühendava organisatsiooni juhi Aleksandr Šprõgini. Temaga koos saadetakse Prantsusmaalt välja veel 20 isikut.

Ülevenemaaline Poolehoidjate Ühenduse (Всероссийское объединение болельщиков ehk ВОБ) juht Šprõgin oli üks neist Venemaa kodanikest, kelle bussi Prantsuse politsei üleeile Cannes'is kinni pidas, vahendasid BBC, Reuters jt.

Seltskond oli siis teel Marseille'st Lille'i, et vaadata seal Venemaa ja Slovakkia vahelist jalgpallimängu.

Kinnipidamise põhjuseks oli Marseille's enne Venemaa ja Inglismaa vahelist mängu puhkenud vägivallalaine. Fännide kinnipidamine tekitas Moskvas pahameelt ning sellega seoses kutsuti Vene välisministeeriumisse selgitusi andma isegi Prantsusmaa suursaadik.

Kolme Vene fänni aga teistega koos välja ei saadeta, vaid neil tuleb peagi Marseille' vägivalla asjus kohtu ette astuda. Varem on teatatud, et ühel läbi pekstud inglasest fännil on arstid diagnoosinud ajusurma.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles aga eile riigiduuma ees kõneldes, et Inglismaa jalgpallifännide provokatsioone EM-il ei ole võimalik ignoreerida.

Euroopa jalgpalliliit UEFA määras Venemaa jalgpallikoondisele nende fännide märatsemise eest tingimisi diskvalifitseerimise käimasolevalt EM-finaalturniirilt ning 150 000 euro suuruse rahatrahvi. Turniirilt eemaldamise karistus pööratakse täitmisele, kui Venemaa poolehoidjad peaksid turniiri jooksul staadioni piirides veel mõne intsidendi korraldama. UEFA karistus reguleerib küll üksnes staadioni piirides toimuvat, linnatänavatel juhtunuga peavad tegelema Prantsusmaa võimud.

Meedias arutletakse, kui palju Kreml Vene vutihuligaanide tegevust toetab

Šprõgini juhitud organisatsioonil on ka Kremli toetus, samas on teada, et mehel on (olnud) vägagi paremäärmuslikud vaated ning sotsiaalmeedias levival fotol on näha isegi seda, kuidas ta parema käega natsidele omast nn Rooma tervitust teeb.

Meedias on juhitud tähelepanu asjaolule, et kui Briti vutihuligaanide halva käitumise näol on olnud tegu kaootiliste tänavarahutustega, siis Venemaa huligaanide puhul - eriti mis puudutab Marseille' staadioni tribüünidel toimunud rünnakut - on märgata, et vägivald on põhjalikult organiseeritud ning selle täideviijateks on olnud just massikakluseks põhjaliku ettevalmistuse saanud isikud.

Märkimisväärne on ka asjaolu, et kui London on vägivalla igati hukka mõistnud, siis alles sel nädalal kiitis riigiduuma asespiiker ja Venemaa jalgpalliliidu (RFS) täitevkomitee liige Igor Lebedev Vene fänne eduka kaklemise eest. "Ma ei näe fännide kakluses midagi hirmsat. Vastupidi, meie poisid on tublid. Jätkake samas vaimus!" kirjutas Lebedev Twitteris.

Paljud väljaanded, eriti Briti lehed ning Vene opositsiooni allikad, kahtlustavad, et Vene jalgpallihuligaanide tegevusel on Kremli luba ning et mõnevõrra sarnaneb see toetusega, mida on pälvinud näiteks kurikuulsa Ööhuntide motoklubi liikmed.

Venemaa opositsiooni esindajad on samuti rääkinud, et jalgpallihuligaanide näol olevat tegu sama vägivaldse seltskonnaga, keda näiteks kodumaal kasutatakse opositsionääride ahistamiseks. Näiteks tuntud opositsioonimeelne ajakirjanik Julia Latõnina arvas ajalehes Novaja Gazeta, et Prantsusmaal toimunud sündmustel võidi harjutada "spontaanseid pogromme" nii Venemaal kui ka "kuskil Tallinnas või Narvas".

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: