Sarkozy: Ukraina venekeelne vähemus tunneb end diskrimineerituna ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil.
Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Ukraina venekeelse vähemuse õiguste mahasurumine ja Ukraina NATO-sse võtmine oleks viga, ütles Prantsusmaa endine (ja võimalik, et ka järgmine) president Nicolas Sarkozy neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.

"Ukrainas on venekeelne vähemus, kes tunneb end diskrimineerituna," ütles Sarkozy, kelle sõnul on "seda vähemust võimalik kaitsta Ukraina suveräänsust austades, mis on vaidlustamatu". Venemaa peab austama rahvusvahelist õigust, rõhutas ta BNS-i teatel.

"Ma tahan öelda, et kui Ukraina valitsus lakkab käsitlemast vene keelt Ukraina ametliku keelena, kuigi 30 protsenti elanikest räägib vene keelt, on see suurim viga, halvim ja väga negatiivne otsus."

Sellele olukorrale tuleb leida väljapääs usaldust suurendades ja sanktsioonidest loobudes, lisas Sarkozy.

"Ukraina on Venemaa sõber ja peab olema Euroopa sõber. Sellepärast olen ma alati arvanud, et Ukraina lõimimine NATO-ga ja Euroopaga oleks viga."

Sarkozy sõnul tulnuks "Ukraina dramaatiliste sündmuste vältimiseks sekkuda otsekohe, aga seda ei tehtud".

Nüüd on vaja tema sõnul "olukord sammhaaval stabiliseerida".

Prantsuse paremtsentristid on korduvalt toetanud Moskvaga suhete soojendamist

Prantsusmaa poliitikute seas, seda nii paremtsentristide kui paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde poliitikute seas on laialdaselt levinud seisukohad, mis on vastuolus nii Prantsuse valitsuse kui ka Euroopa Liidu juhtide ametlike seisukohtadega Ukraina kriisi küsimustes, vahendasid Reuters, Unian, Le Figaro jt.

Eelmisel nädalal võeti Prantsusmaa senatis vastu mittesiduv resolutsioon, millega kutsuti üles Venemaa-vastaste sanktsioonide järk-järgulisele kaotamisele või leevendamisele.

Prantsuse parlamendi alamkoda (Assemblée nationale) võttis aga juba aprillis vastu resolutsiooni, millega sooviti, et Euroopa Liit loobuks Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest.

Ukraina kriisi ja Krimmi annekteerimisega seotud sanktsioonide kaotamise poolt hääletas 55 saadikut. Sanktsioonide säilitamist pooldas 44 rahvaesindajat. Kokku on saadikuid alamkojas 577, seega suur osa nimetatud hääletusest osa ei võtnud.

Sanktsioonide kaotamise poolt hääletasid näiteks ekspresident Nicolas Sarkozy poolt juhitud paremtsentristliku Vabariiklaste partei (Les Républicains) liikmed, samuti olid sarnasel seisukohal teised paremtsentristid ja vasakäärmuslikud grupid. Kremli suurimal liitlasel ehk Rahvusrindel oma gruppi parlamendi alamkojas ei ole, kuid partei nimekirjas parlamenti valitud Gilbert Collard ja Marion Maréchal-Le Pen hääletasid sanktsioonide kaotamise poolt.

Eelnõu esitajaks oli Sarkozy parteikaaslane Thierry Mariani, kes pälvis eelmise aasta juulis tähelepanu sellega, et korraldas ja juhtis Prantsuse rahvasaadikute delegatsiooni Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Prantsuse valitsus oli varem sellise visiidi tegemist häälekalt kritiseerinud. Tegemist oli esimese korraga pärast okupatsiooni algust, kui poolsaart külastas parlamendidelegatsioon võtmetähtsusega Euroopa Liidu liikmesriigist.

Endine transpordiminister Mariani on juba pikemat aega vägagi Moskvat toetavaid avaldusi teinud, Krimmi "ühendamine" vastavat tema hinnangul lihtsalt ajaloolisele reaalsusele. Aprillis ütles ta parlamendis, et sanktsioonid pole efektiivsed ega vasta ka Prantsusmaa huvidele.

Valitsuse Euroopa asjade aseminister Harlem Desir aga kaitses enne aprillikuist hääletust sanktsioonide kehtestamist ning rõhutas, et sanktsioonid on vajalikud juba ainuüksi seepärast, et annavad võimaluse millegi üle läbi rääkida.

Presidendivalimised toimuvad Prantsusmaal 2017. aastal. Kuna praeguse sotsialistist presidendi François Hollande'i reiting on üsna madal ja Rahvusrinde juhi Marine Le Peni tee Élysée paleesse tõkestatakse tõenäoliselt teise vooru strateegilise hääletamise abil, on väga tõenäoline, et valimistel osutub võidukaks just paremtsentristist kandidaat. Kuigi Sarkozy pole oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud, peetakse seda küllaltki tõenäoliseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema