Sarkozy: Ukraina venekeelne vähemus tunneb end diskrimineerituna ({{commentsTotal}})

Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil.
Nicolas Sarkozy 16. juunil Peterburi majandusfoorumil. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Ukraina venekeelse vähemuse õiguste mahasurumine ja Ukraina NATO-sse võtmine oleks viga, ütles Prantsusmaa endine (ja võimalik, et ka järgmine) president Nicolas Sarkozy neljapäeval Peterburi majandusfoorumil.

"Ukrainas on venekeelne vähemus, kes tunneb end diskrimineerituna," ütles Sarkozy, kelle sõnul on "seda vähemust võimalik kaitsta Ukraina suveräänsust austades, mis on vaidlustamatu". Venemaa peab austama rahvusvahelist õigust, rõhutas ta BNS-i teatel.

"Ma tahan öelda, et kui Ukraina valitsus lakkab käsitlemast vene keelt Ukraina ametliku keelena, kuigi 30 protsenti elanikest räägib vene keelt, on see suurim viga, halvim ja väga negatiivne otsus."

Sellele olukorrale tuleb leida väljapääs usaldust suurendades ja sanktsioonidest loobudes, lisas Sarkozy.

"Ukraina on Venemaa sõber ja peab olema Euroopa sõber. Sellepärast olen ma alati arvanud, et Ukraina lõimimine NATO-ga ja Euroopaga oleks viga."

Sarkozy sõnul tulnuks "Ukraina dramaatiliste sündmuste vältimiseks sekkuda otsekohe, aga seda ei tehtud".

Nüüd on vaja tema sõnul "olukord sammhaaval stabiliseerida".

Prantsuse paremtsentristid on korduvalt toetanud Moskvaga suhete soojendamist

Prantsusmaa poliitikute seas, seda nii paremtsentristide kui paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde poliitikute seas on laialdaselt levinud seisukohad, mis on vastuolus nii Prantsuse valitsuse kui ka Euroopa Liidu juhtide ametlike seisukohtadega Ukraina kriisi küsimustes, vahendasid Reuters, Unian, Le Figaro jt.

Eelmisel nädalal võeti Prantsusmaa senatis vastu mittesiduv resolutsioon, millega kutsuti üles Venemaa-vastaste sanktsioonide järk-järgulisele kaotamisele või leevendamisele.

Prantsuse parlamendi alamkoda (Assemblée nationale) võttis aga juba aprillis vastu resolutsiooni, millega sooviti, et Euroopa Liit loobuks Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonidest.

Ukraina kriisi ja Krimmi annekteerimisega seotud sanktsioonide kaotamise poolt hääletas 55 saadikut. Sanktsioonide säilitamist pooldas 44 rahvaesindajat. Kokku on saadikuid alamkojas 577, seega suur osa nimetatud hääletusest osa ei võtnud.

Sanktsioonide kaotamise poolt hääletasid näiteks ekspresident Nicolas Sarkozy poolt juhitud paremtsentristliku Vabariiklaste partei (Les Républicains) liikmed, samuti olid sarnasel seisukohal teised paremtsentristid ja vasakäärmuslikud grupid. Kremli suurimal liitlasel ehk Rahvusrindel oma gruppi parlamendi alamkojas ei ole, kuid partei nimekirjas parlamenti valitud Gilbert Collard ja Marion Maréchal-Le Pen hääletasid sanktsioonide kaotamise poolt.

Eelnõu esitajaks oli Sarkozy parteikaaslane Thierry Mariani, kes pälvis eelmise aasta juulis tähelepanu sellega, et korraldas ja juhtis Prantsuse rahvasaadikute delegatsiooni Venemaa poolt annekteeritud Krimmi poolsaarel. Prantsuse valitsus oli varem sellise visiidi tegemist häälekalt kritiseerinud. Tegemist oli esimese korraga pärast okupatsiooni algust, kui poolsaart külastas parlamendidelegatsioon võtmetähtsusega Euroopa Liidu liikmesriigist.

Endine transpordiminister Mariani on juba pikemat aega vägagi Moskvat toetavaid avaldusi teinud, Krimmi "ühendamine" vastavat tema hinnangul lihtsalt ajaloolisele reaalsusele. Aprillis ütles ta parlamendis, et sanktsioonid pole efektiivsed ega vasta ka Prantsusmaa huvidele.

Valitsuse Euroopa asjade aseminister Harlem Desir aga kaitses enne aprillikuist hääletust sanktsioonide kehtestamist ning rõhutas, et sanktsioonid on vajalikud juba ainuüksi seepärast, et annavad võimaluse millegi üle läbi rääkida.

Presidendivalimised toimuvad Prantsusmaal 2017. aastal. Kuna praeguse sotsialistist presidendi François Hollande'i reiting on üsna madal ja Rahvusrinde juhi Marine Le Peni tee Élysée paleesse tõkestatakse tõenäoliselt teise vooru strateegilise hääletamise abil, on väga tõenäoline, et valimistel osutub võidukaks just paremtsentristist kandidaat. Kuigi Sarkozy pole oma kandideerimisest veel ametlikult teatanud, peetakse seda küllaltki tõenäoliseks.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: