Briti parlamendisaadik suri tulistamise tagajärjel ({{commentsTotal}})

{{1466084380000 | amCalendar}}

Suurbritannias West Yorkshire'is rünnati parlamendiliiget Jo Coxi, kes suri hiljem haiglas.

Politsei kinnitas, et Coxi tulistati ja pussitati mitu korda tema valimisringkonnas, Birstalli linnas, vahendasid BBC ja The Guardian.

41-aastane naine viidi pärast rünnakut kriitilises seisundis haiglassse, kus ta suri.

West Yorkshire politsei teatas, et arreteeritud on 52-aastane mees. Kohaliku meedia teatel on kahtlusaluse nimi Tommy Mair, kuid politsei ei ole seda ametlikult kinnitanud.

Rünnak toimus väidetavalt pärast kella 13 linna raamatukogu lähistel, kus parlamendiliige teeb vastuvõtte. Tööpartei allika sõnul rünnatigi Coxi pärast hommikust valijatega kohtumist.

Politsei uurib väiteid, et kahtlusalune hüüdis enne rünnakut "Suurbritannia esimesena" ("Britain first"), mis võib viidata sama nimega paremäärmuslikule poliitilisele parteile.

Rünnakus sai kergemalt vigastada ka üks mees.

Pealtnägija rääkis AP-le, et Cox sekkus kahe mehe vahelisse kähmlusesse, kui üks neist tõmbas kotist relva välja ja kaks korda tulistas.

Kohaliku meedia teatel võis ründaja kasutada isetehtud relva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peaminister David Cameron ütles pärast Coxi surmast teadasaamist, et tegemist on tragöödiaga. Cameroni sõnul oli Cox pühendunud ja hoolikas parlamendiliige.

Tööpartei liider Jeremy Corbyn ütles varem, et on rünnaku pärast šokeeritud. "Olen Jo Coxi ründamise pärast šokeeritud. Kogu Tööpartei mõtted on tema ja ta perekonnaga," kirjutas ta Twitteris.

Nii Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise pooldajad kui ka vastased teatasid, et peatavad Coxi tulistamise tõttu ajutiselt kampaania järgmisel nädalal toimuva referendumi jaoks.

Cox on häälekalt toetanud Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu.

 

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: