Nestori hinnangul valib parlament augusti lõpus presidendi ära ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu sotsiaaldemokraadist esimehe Eiki Nestori hinnangul valib parlament augusti lõpus presidendi ära.

"Täna ei oskaks küll öelda, et riigikogu sellega [29. augustil presidendi valimisega riigikogus] hakkama ei saa. Usun, et saab," ütles Nestor neljapäeval ajakirjanikele riigikogu kevadistungjärgu tööst kokkuvõtet tehes.

Kolmapäeva õhtul arutasid riigikogus esindatud kuue erakonna esindajad võimalust leida ühine presidendikandidaat, kelle poolt hääletaks vajalikud 68 saadikut. Kohtumine lõppes tõdemusega, et enne, kui kõikide erakondade - eelkõige aga Reformierakonna kandidaat - ei ole selgunud, pole võimalik protsessiga edasi minna.

Nestori hinnangul kohtumine õnnestus kasvõi juba seetõttu, et eelmistel presidendivalimistel ei saadud kõiki parlamendierakondi isegi ühise laua.

"Aga loota, et eile oleks ühisele seisukohale jõutud, oleks liiga optimistlik," sõnas Nestor. "Küllap suvised debatid annavad tõuke ja kokkuleppele jõutakse. Presidendi valimine on riigikogu kohustus ja ka põhiseaduse mõte, arvan ma."

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva riigikogu aseesimehe Helir-Valdor Seeder sõnul on aga praegu võimalik täpsemini 29. augusti ilma ennustada, kui seda, kas ja keda sel päeval parlamendis valitakse. "Olen Eikist [Nestorist] ettevaatlikum, et parlament on võimeline või üldse peaks presidendi ära valima. Arvan, et see kujuneb väga keeruliseks," sõnas ta.

Keskerakondlasest riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et "protsess on tervitatav ja soov leida ühisosa igati mõistlik". "Eks iga erakond peab valima selle naise või mehe, kes nende arvates on parim. Ma tean, et ühel kandidaadil [Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil] on 27 allkirja juba paberil ja teda saab esitada, aga usun, et kandidaate tuleb veel," lausus Ratas.

Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul kokku riigikogu erakorralise istungjärgu 29. augustil algusega kell 13, istungjärgu päevakorras on üks punkt - presidendi valimine.

Presidendi äravalimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 poolthäält ühele kandidaadile, kandidaadi saab esitada vähemalt 21 riigikogu saadikut.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: