Helsingin Sanomat: Vene-sanktsioone pikendatakse "vaikselt ja ilma aruteluta" ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa lipud
Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa lipud Autor/allikas: Vasily Fedosenko/Reuters/Scanpix

Ajalehe Helsingin Sanomat allikate sõnul kiidetakse järgmisel nädalal heaks Venemaa-vastaste majandussanktsioonide pikendamine, kuid seda tehakse "vaikselt ja ilma aruteluta". Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et Venemaa sanktsioonidega seotud vaidlust ei soovita Suurbritannia referendumi ajal lisamurena esile tõsta.

Hetkel jõus olevad majandussanktsioonid kehtivad juuli lõpuni ning siiani on neid poole aasta kaupa pikendatud. Ka teiste väljaannete allikate kinnitusel tehakse pikendamise otsus varsti, enne juuni lõpus toimuvat Ülemkogu. Kuigi mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid - näiteks Kreeka, Itaalia, Slovakkia ja Ungari - on Venemaa-vastaseid sanktsioone varem korduvalt kritiseerinud, pole ükski neist pikendamist otseselt läbi kukutama hakanud.

Järgmisel nädala keskel aga toimub suursaadikute tasandil kohtumine, kus teema ametlikult arutusele tuleb. Väidetavalt kiidetakse sanktsioonide jätkamine heaks A-kategooria küsimusena, mille üle arutlema ei hakata.

Euroopa Liidu ametlik seisukoht on olnud, et sanktsioonidest ei loobuta enne, kui Venemaa on hakanud täies mahus rakendama Minski rahuleppest tulenevaid tingimusi. EL-i eesmärgiks on olnud, et sanktsioonide teema kärarikka arutamise teemaks ei tõusekski ning seetõttu tehakse otsus ära juba madalamal otsustustasandil, mitte avalikkuse ees riigijuhtide endi poolt.

Sanktsioonide pikendamist on prognoositud ka varem

Euroopa Liit kehtestas Venemaa vastu majandussanktsioonid ligi kaks aastat tagasi seoses Ukraina kriisiga. Venemaa kehtestas peagi omakorda ka vastusanktsioonid, millega keelati näiteks mitmete toiduainete import Euroopast Venemaale.

Euroopa Liit on majandussanktsioonid sidunud otseselt Minski rahuleppe tingimuste täitmisega ning seda pole EL-i arvates teinud ei Kreml ega viimase poolt toetatud jõud Ida-Ukrainas. Näiteks peaks relvarahu reaalselt püsima ning Ukraina peaks saama võimaluse valvata kogu oma riigipiiri. Lisaks on Euroopa Liit kehtestanud veel eraldi sanktsioone, mis puudutavad Krimmi poolsaare okupeerimist ja annekteerimist.

EL-i välispoliitika juht Federica Mogherini ütles maikuus Saksa meediale, et tema hinnangul sanktsioone pikendatakse.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk on rõhutanud, et Venemaa vastu suunatud sanktsioonid peavad püsima seni, kuni Minski leppe tingimusi pole täielikult ellu viidud. Tusk on veendunud, et otsus sanktsioonide kohta tehakse lähinädalatel ilma suurte diskussioonideta.

Sanktsioonide pikendamise vastu olnud järgmine Euroopa Liidu eesistujariik Slovakkia on viimasel ajal mõista andnud, et "lojaalse" liikmesriigina lähtub ta Euroopa Liidu ühisest seisukohast.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker rõhutas 1. juunil, et tema juunikuine visiit Venemaale ei tähenda
sanktsioonide leevendamist. "Minu visiit Peterburi, mis keskendub rohkem majandusele kui poliitikale, ei tähenda, et Euroopa Liit teataks mingist kursimuutusest Venemaa suhtes," märkis ta.

"See ei muuda EL-i üldist hinnangut härra Putini tegudele," ütles Juncker, lisades, et on Putinile korduvalt öelnud, et
sanktsioonid kehtivad, kuni Minski lepped jõustatakse.

Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier aga tunnistas eelmisel kuul, et sanktsioonide pikendamises kokkuleppele jõudmine on Euroopa Liidus üha raskem.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: