Euroopa tippjuhid on pärast boikotte Peterburi majandusfoorumil tagasi ({{commentsTotal}})

Peterburis algas järjekordne majandusfoorum, mida mitteametlikult nimetatakse Venemaa Davoseks. Kui viimased kaks aastat boikoteerisid Euroopa tippjuhid foorumit, protesteerides Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas toimuva vastu, siis tänavu on nad foorumil tagasi.

Peterburi majandusfoorumi üks peateema on Venemaa-vastased sankstioonid. Kuigi Euroopa Liit ja USA neid ilmselt taas pikendavad, on Euroopas üha enam kuulda hääli, mis nõuavad nende tühistamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Prantsuse senat hääletas läinud nädalal ülekaalukalt sanktsioonide kaotamise poolt. Kuigi hääletustulemus on valitsusele mittesiduv, näitab see vaatlejate arvates Euroopas muutunud meeleolusid.

Samasugusel seisukohal on ka paljud Saksa ärimehed.

"Mul on tunne, et paljud inimesed Euroopas on nüüdseks mõistnud, et sanktsioonid ei vii kuskile," arvas Saksa-Vene majandusfoorumi juht Matthias Platzeck.

Euroopa firmad kardavad, et ajal, kui nad on sunnitud Vene turust eemal olema, võivad nende koha võtta teiste riikide ettevõtted.

"Ma ei oleks üllatunud, kui leiaksime, et kolme-nelja aasta pärast on Vene turul teised mängurid," ütles Platzeck.

Venemaa jaoks on kahtlemata oluline, et Peterburi saabusid ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes kohtub seal ka president Vladimir Putiniga. Abide sõnul tuli Juncker Venemaale mitte vaid sankstioonide üle läbi rääkima, vaid selleks, et rajada uusi sildu.

"Tahan öelda mõne sõna, miks ma siin olen. On neid, kellele see meeldib, ja neid, kellele mitte. Mulle endale meeldib, et ma siin olen," ütles Juncker.

Eile kohtus Putin endise Prantsuse presidendi Nicholas Sarkozyga, kes samuti leidis, et Venemaa-vastased sanktsioonid tuleks tühistada.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: