Euroopa tippjuhid on pärast boikotte Peterburi majandusfoorumil tagasi ({{commentsTotal}})

Peterburis algas järjekordne majandusfoorum, mida mitteametlikult nimetatakse Venemaa Davoseks. Kui viimased kaks aastat boikoteerisid Euroopa tippjuhid foorumit, protesteerides Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainas toimuva vastu, siis tänavu on nad foorumil tagasi.

Peterburi majandusfoorumi üks peateema on Venemaa-vastased sankstioonid. Kuigi Euroopa Liit ja USA neid ilmselt taas pikendavad, on Euroopas üha enam kuulda hääli, mis nõuavad nende tühistamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Prantsuse senat hääletas läinud nädalal ülekaalukalt sanktsioonide kaotamise poolt. Kuigi hääletustulemus on valitsusele mittesiduv, näitab see vaatlejate arvates Euroopas muutunud meeleolusid.

Samasugusel seisukohal on ka paljud Saksa ärimehed.

"Mul on tunne, et paljud inimesed Euroopas on nüüdseks mõistnud, et sanktsioonid ei vii kuskile," arvas Saksa-Vene majandusfoorumi juht Matthias Platzeck.

Euroopa firmad kardavad, et ajal, kui nad on sunnitud Vene turust eemal olema, võivad nende koha võtta teiste riikide ettevõtted.

"Ma ei oleks üllatunud, kui leiaksime, et kolme-nelja aasta pärast on Vene turul teised mängurid," ütles Platzeck.

Venemaa jaoks on kahtlemata oluline, et Peterburi saabusid ÜRO peasekretär Ban Ki-moon ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kes kohtub seal ka president Vladimir Putiniga. Abide sõnul tuli Juncker Venemaale mitte vaid sankstioonide üle läbi rääkima, vaid selleks, et rajada uusi sildu.

"Tahan öelda mõne sõna, miks ma siin olen. On neid, kellele see meeldib, ja neid, kellele mitte. Mulle endale meeldib, et ma siin olen," ütles Juncker.

Eile kohtus Putin endise Prantsuse presidendi Nicholas Sarkozyga, kes samuti leidis, et Venemaa-vastased sanktsioonid tuleks tühistada.

Toimetaja: Merili Nael



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema