Jussi Niinistö: Soome tuleks kriisi korral Eestile appi EL-i liikmena ({{commentsTotal}})

Soome tuleks Eestile kriisi korral appi Euroopa Liidu liikmena, kuigi ei kuulu NATO-sse, ütles Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

Soome on üks Eestit kaitsealal enim toetanud riike nii väljaõppe kui ka tehnika alal. Nüüd, kui Soome ja Rootsi on sõlminud koostööleppe NATO-ga ning toimuvad esimesed õppused, tekib küsimus, millisena näeb Soome oma rolli seoses NATO-ga, juhul kui kriis tabab Läänemere riike, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Soome, Eesti ja teised Balti riigid satuvad laiemasse rahvusvahelisse kriisi, siis Läänemeri on meil ühine. Tuleb aga aru saada, et Balti riikide kaitse otsustab NATO, Soome aga kaitseb end ise. Me ei kuulu sõjalisse liitu, aga oleme Euroopa Liidus. Ja selles raamistikus tuleksime Eestile appi," ütles Niinistö.

Aprillis Soome välisministeeriumi tellimusel tehtud uurimus NATO-ga liitumise mõjudest Soomele tõi esile suhete halvenemise Venemaaga.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse analüütik, kunagi Soome kaitseministeeriumis töötanud Pauli Järvenpää ütles, et just see mängib nii Rootsi kui ka Soome puhul põhirolli suhtumises NATO-sse.

"Soome ja Rootsi oleks ilmselt juba NATO liikmed, kui mõlemas riigis ei mõeldaks sellele, kuidas Venemaa sellele reageerib," arvas Järvenpää.

Soome kaitseministeeriumi kodulehel seisab, et praegune valitsus ei plaani NATO-ga litumist. Samas on Ukraina sõda muutnud Soome suhtumist oma kaitsevõimesse ja koostöösse NATO-ga.

Järvenpää ütles, et kui Soome ja Rootsi teevad ära oma töö Läänemere kaitsel, on sellestki palju abi ka meile.

"Ei lasta Venemaal kasutada Soome lõunarannikut ning Ahvenamaad, Rootsi aga suudab enda käes hoida Gotlandit. See on juba nii suur asi, et neilt kahelt riigilt ei saa rohkemat oodata," sõnas Järvenpää.

Ministrite kohtumisel Saaremaal kutsus Hannes Hanso soomlasi järgmiseks aastaks Kevadtormile, Jussi Niinistö omakorda eestlasi rahvusvahelistele õppustele Soome.

Toimetaja: Merili Nael



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: