Jussi Niinistö: Soome tuleks kriisi korral Eestile appi EL-i liikmena ({{commentsTotal}})

Soome tuleks Eestile kriisi korral appi Euroopa Liidu liikmena, kuigi ei kuulu NATO-sse, ütles Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

Soome on üks Eestit kaitsealal enim toetanud riike nii väljaõppe kui ka tehnika alal. Nüüd, kui Soome ja Rootsi on sõlminud koostööleppe NATO-ga ning toimuvad esimesed õppused, tekib küsimus, millisena näeb Soome oma rolli seoses NATO-ga, juhul kui kriis tabab Läänemere riike, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Soome, Eesti ja teised Balti riigid satuvad laiemasse rahvusvahelisse kriisi, siis Läänemeri on meil ühine. Tuleb aga aru saada, et Balti riikide kaitse otsustab NATO, Soome aga kaitseb end ise. Me ei kuulu sõjalisse liitu, aga oleme Euroopa Liidus. Ja selles raamistikus tuleksime Eestile appi," ütles Niinistö.

Aprillis Soome välisministeeriumi tellimusel tehtud uurimus NATO-ga liitumise mõjudest Soomele tõi esile suhete halvenemise Venemaaga.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse analüütik, kunagi Soome kaitseministeeriumis töötanud Pauli Järvenpää ütles, et just see mängib nii Rootsi kui ka Soome puhul põhirolli suhtumises NATO-sse.

"Soome ja Rootsi oleks ilmselt juba NATO liikmed, kui mõlemas riigis ei mõeldaks sellele, kuidas Venemaa sellele reageerib," arvas Järvenpää.

Soome kaitseministeeriumi kodulehel seisab, et praegune valitsus ei plaani NATO-ga litumist. Samas on Ukraina sõda muutnud Soome suhtumist oma kaitsevõimesse ja koostöösse NATO-ga.

Järvenpää ütles, et kui Soome ja Rootsi teevad ära oma töö Läänemere kaitsel, on sellestki palju abi ka meile.

"Ei lasta Venemaal kasutada Soome lõunarannikut ning Ahvenamaad, Rootsi aga suudab enda käes hoida Gotlandit. See on juba nii suur asi, et neilt kahelt riigilt ei saa rohkemat oodata," sõnas Järvenpää.

Ministrite kohtumisel Saaremaal kutsus Hannes Hanso soomlasi järgmiseks aastaks Kevadtormile, Jussi Niinistö omakorda eestlasi rahvusvahelistele õppustele Soome.

Toimetaja: Merili Nael



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.