Valga ja Valka rajavad ühise keskuse ja jalakäijate ala ({{commentsTotal}})

Eesti ja Läti piirilinnad Valga ja Valka rajavad ühise keskuse ning jalakäijate ala. Äsja lõppes juba teine rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Hispaania arhitekt Jordi Safont-Tria.

Maailmas on vähe kaht riiki hõlmavaid linnu, kuhu plaanitakse rajada ühine keskus ja puhkeala. Valgas ja Valkas on selleks koht olemas - kahel pool piiri asuvaid kirikuid ühendav linnaosa ja tänavad, mida palju aastaid eraldas okastraat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti-poolset ajaloolist vanalinna hõlmav arhitektuurikonkurss lõppes mõne aja eest, nüüd avalikustati ka Lätti ulatuva ala ideekavandid. Omapärane kesklinn luuakse Itaalia ja Hispaania arhitektide kaasabil.

"Valga kesklinna pole praegu mõtet ehitada uusi suuri hooneid. Meil on väga palju mahajäetud või pooltühjaks jäänud hooneid. Meie eesmärk on neid taaselustada, mitte tekitada neid juurde. Me räägime linnaruumist, linnaruumi korrastamisest - uus linnamööbel, uued tänavakatted, uus park ja haljastus," selgitas Valga linnaarhitekt Jiri Tintera.

Kaht riiki ühendavale keskusele peaks tulema ka kohvikud, müügikohad ja erinevate teenuste pakkujad.

"Ala hõlmab nii linnale kuuluvat kui ka eramaad. Bussijaamal on oma krunt, siin on ka eramuid. Kuid oleme omanikega leidnud ühise keele," ütles Valka maastikuarhitekt Jolanta Krivina.

Valga ja Valka peaks ühise põnevaks kujundatud linnaruumi saama juba mõne aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: