Valga ja Valka rajavad ühise keskuse ja jalakäijate ala ({{commentsTotal}})

Eesti ja Läti piirilinnad Valga ja Valka rajavad ühise keskuse ning jalakäijate ala. Äsja lõppes juba teine rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Hispaania arhitekt Jordi Safont-Tria.

Maailmas on vähe kaht riiki hõlmavaid linnu, kuhu plaanitakse rajada ühine keskus ja puhkeala. Valgas ja Valkas on selleks koht olemas - kahel pool piiri asuvaid kirikuid ühendav linnaosa ja tänavad, mida palju aastaid eraldas okastraat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti-poolset ajaloolist vanalinna hõlmav arhitektuurikonkurss lõppes mõne aja eest, nüüd avalikustati ka Lätti ulatuva ala ideekavandid. Omapärane kesklinn luuakse Itaalia ja Hispaania arhitektide kaasabil.

"Valga kesklinna pole praegu mõtet ehitada uusi suuri hooneid. Meil on väga palju mahajäetud või pooltühjaks jäänud hooneid. Meie eesmärk on neid taaselustada, mitte tekitada neid juurde. Me räägime linnaruumist, linnaruumi korrastamisest - uus linnamööbel, uued tänavakatted, uus park ja haljastus," selgitas Valga linnaarhitekt Jiri Tintera.

Kaht riiki ühendavale keskusele peaks tulema ka kohvikud, müügikohad ja erinevate teenuste pakkujad.

"Ala hõlmab nii linnale kuuluvat kui ka eramaad. Bussijaamal on oma krunt, siin on ka eramuid. Kuid oleme omanikega leidnud ühise keele," ütles Valka maastikuarhitekt Jolanta Krivina.

Valga ja Valka peaks ühise põnevaks kujundatud linnaruumi saama juba mõne aasta jooksul.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: