Varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus on langenud, kõige vähem taotlusi esitati Eestis ({{commentsTotal}})

Uus varjupaigataotlejate majutuskeskus Hollandis
Uus varjupaigataotlejate majutuskeskus Hollandis Autor/allikas: AFP/Scanpix

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitas Euroopa Liidu liikmesriikidele esimest korda varjupaigataotluse umbes 287 000 inimest, mida on 33% vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, selgub Eurostati ülevaatest. Eesti, kus nimetatud perioodil palus varjupaika vaid 5 inimest, on taotluste poolest Euroopas viimasel kohal.

Endiselt esitatakse taotlusi kõige rohkem Süüria kodanike poolt, kes moodustavad taotlejatest kolmandiku, selgub ülevaatest ja EUobserverist.

Järgnevad Iraagi ja Afganistani kodanikud, kummastki riigist on taotlejaid umbes 35 000. Kokku moodustavad nende kolme riigi kodanikud 60% kõigist esmase varjupaigataotluse esitanud isikutest.

Kõige rohkem varjupaigataotlusi esitati Saksamaal, kuhu on alates eelmise aasta suvest saabunud rohkem kui miljon migranti. Saksa võimudele esitas kolme esimese kuuga varjupaigataotluse 175 000 inimest. Saksamaal tehtud taotlused moodustavad Euroopa Liidu esmataotlustest 61%.

Järgnevad Itaalia (22 300 taotlust), Prantsusmaa (18 000), Austria (13 900) ja Suurbritannia (10 100).

Põhjamaades aga on märgata varjupaigataotluste järsku vähenemist. Rootsis, kus eelmise aasta sügisel kehtestati Taani piiril kontroll, langes varjupaigataotluste arv 91%. Soomes langes taotluste arv omakorda 85%, Taanis 74%.

Taotluste arvu märkimisväärset langust on märgata ka Hollandis (72%) ja Belgias (70%).

Austrias, kus samuti kehtestati Schengeni sisepiiril piirikontroll, langes taotluste arv 55%.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitati EL-i riikidest kõige vähem varjupaigataotlusi Eestis, kus varjupaika palus vaid 5 Venemaa kodanikku. Eestist koha võrra kõrgemal oli Slovakkia, kus esitati 15 varjupaigataotlust. Lätis oli taotlejaid 30, Leedus 35.

Võrreldes riigi rahvaarvuga oli 2016. aasta esimeses kvartalis esmakordseid varjupaigataotlejaid kõige rohkem Saksamaal (2155 taotlust miljoni elaniku kohta), Austrias (1619), Maltal (904), Luksemburgis (888), Rootsis (790), Küprosel (749) ja Ungaris (693).

Kõige vähem taotlejaid oli vastavalt Slovakkias (3 taotlust miljoni inimese kohta), Eestis (4), Rumeenias (11), Leedus (13), Portugalis (14) ja Lätis (16).

Lisaks esmastele varjupaigataotlustele tuleb liikmesriikide migratsiooniametnike töökoormust arvestades ära märkida ka pooleliolevad varjupaigamenetlused, mida märtsi seisuga oli Euroopa Liidus kokku üle miljoni. Aasta varem oli see arv umbes 560 000. Kõige rohkem pooleli varjupaigamenetlusi oli Saksamaal (473 000, mis on 47% koguarvust), Rootsis (147 300), Austrias (84 500), Itaalias (60 000) ja Prantsusmaal (42 900).

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: