Varjupaigataotluste arv Euroopa Liidus on langenud, kõige vähem taotlusi esitati Eestis ({{commentsTotal}})

Uus varjupaigataotlejate majutuskeskus Hollandis Autor: AFP/Scanpix

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitas Euroopa Liidu liikmesriikidele esimest korda varjupaigataotluse umbes 287 000 inimest, mida on 33% vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis, selgub Eurostati ülevaatest. Eesti, kus nimetatud perioodil palus varjupaika vaid 5 inimest, on taotluste poolest Euroopas viimasel kohal.

Endiselt esitatakse taotlusi kõige rohkem Süüria kodanike poolt, kes moodustavad taotlejatest kolmandiku, selgub ülevaatest ja EUobserverist.

Järgnevad Iraagi ja Afganistani kodanikud, kummastki riigist on taotlejaid umbes 35 000. Kokku moodustavad nende kolme riigi kodanikud 60% kõigist esmase varjupaigataotluse esitanud isikutest.

Kõige rohkem varjupaigataotlusi esitati Saksamaal, kuhu on alates eelmise aasta suvest saabunud rohkem kui miljon migranti. Saksa võimudele esitas kolme esimese kuuga varjupaigataotluse 175 000 inimest. Saksamaal tehtud taotlused moodustavad Euroopa Liidu esmataotlustest 61%.

Järgnevad Itaalia (22 300 taotlust), Prantsusmaa (18 000), Austria (13 900) ja Suurbritannia (10 100).

Põhjamaades aga on märgata varjupaigataotluste järsku vähenemist. Rootsis, kus eelmise aasta sügisel kehtestati Taani piiril kontroll, langes varjupaigataotluste arv 91%. Soomes langes taotluste arv omakorda 85%, Taanis 74%.

Taotluste arvu märkimisväärset langust on märgata ka Hollandis (72%) ja Belgias (70%).

Austrias, kus samuti kehtestati Schengeni sisepiiril piirikontroll, langes taotluste arv 55%.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis esitati EL-i riikidest kõige vähem varjupaigataotlusi Eestis, kus varjupaika palus vaid 5 Venemaa kodanikku. Eestist koha võrra kõrgemal oli Slovakkia, kus esitati 15 varjupaigataotlust. Lätis oli taotlejaid 30, Leedus 35.

Võrreldes riigi rahvaarvuga oli 2016. aasta esimeses kvartalis esmakordseid varjupaigataotlejaid kõige rohkem Saksamaal (2155 taotlust miljoni elaniku kohta), Austrias (1619), Maltal (904), Luksemburgis (888), Rootsis (790), Küprosel (749) ja Ungaris (693).

Kõige vähem taotlejaid oli vastavalt Slovakkias (3 taotlust miljoni inimese kohta), Eestis (4), Rumeenias (11), Leedus (13), Portugalis (14) ja Lätis (16).

Lisaks esmastele varjupaigataotlustele tuleb liikmesriikide migratsiooniametnike töökoormust arvestades ära märkida ka pooleliolevad varjupaigamenetlused, mida märtsi seisuga oli Euroopa Liidus kokku üle miljoni. Aasta varem oli see arv umbes 560 000. Kõige rohkem pooleli varjupaigamenetlusi oli Saksamaal (473 000, mis on 47% koguarvust), Rootsis (147 300), Austrias (84 500), Itaalias (60 000) ja Prantsusmaal (42 900).

Toimetaja: Laur Viirand



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.