Ministeerium näeb psühhiaatriakliinikute ülekoormusele lahendust ambulatoorse ravi arendamises ({{commentsTotal}})

Keskealised mehed pöörduvad harvemini abi vajamiseks arsti poole. Esmast nõu võiks küsida perearstilt.
Keskealised mehed pöörduvad harvemini abi vajamiseks arsti poole. Esmast nõu võiks küsida perearstilt. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Viljandi haigla psühhiaatriakliinikut plaanitakse laiendada, sest sundraviosakond on praegu üle koormatud. Ehkki ühelt poolt tõdeb ka sotsiaalministeerium, et kohati oleks tarvis psühhiaatriahaiglates voodikohtade arvu tõsta, siis lahendust proovitakse leida pigem ambulatoorse ravi arendamises.

Läinud aasta lõpus külastasid õiguskantsleri nõunikud Viljandi haigla psühhiaatriakliinikut ning nägid, et kuna sealne sundraviosakond on ülekoormatud, hoitakse kümmet ravile määratud inimest teises osakonnas, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Osakonna ja töötajate ülekoormatus võib aga haiglat külastanud ekspertide sõnul olla ohuks nii patsientide kui personali turvalisusele. Psühhiaatriakliiniku juhataja Andrus Tikerpe sõnul on see mure kestnud tegelikult juba aastaid.

"Isegi see arv pole nii suur probleem, vaid tegelikult on probleemiks see, et erinevate ohuastmetega ja näidustustega patsiendid on koos ühe ruumis," nentis Tikerpe. Tema sõnul on haiglas kaks blokki, millest üks on mõeldud kõrgema ohuastmega patsientidele.

Probleem ei puuduta ainult Viljandit

Tänaseks on Viljandi Haigla alustanud osakonna laienduse projekteerimist, ning küsinud sotsiaalministeeriumilt ehituse tarbeks ka raha. Vajadus haiglakohtade järgi ei puuduta aga ainult Viljandi haiglat ja sealset sundraviosakonda.

Tänavu kevadel valminud vaimse tervise strateegias tuuakse välja, et lisavoodeid oleks tarvis ka noorukite psühhiaatrias, söömishäirete ja ebastabiilsete psüühikahäirete valdkonnas.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul on vähemalt laste jaoks olukord paranenud, sest Tallinnasse loodi läinud aastal juurde 15 lastele mõeldud voodikohta ja Tartusse 12 kohta noorukitele.

Andrus Tikerpe tõdeb siiski, et kokkuvõttes olulist lisa tulnud ei ole. "Eestis on noortele lastele mõeldud kolm statsionaarset ravipunkti Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Kuid kohtade arv sõltub hästi palju rahastusest ja tõesti meil vähenes voodikohtade rahastus kuskil 20-25 protsenti," sõnas Tikerpe, kelle sõnul rahastatakse eelpool toodud ravipunkte ühendatud anumate printsiipi järgides.

Paluste: mõnele küsimusele ongi keeruline vastust leida

Heli Paluste ütles, et see, kui kusagil on voodikohti puudu, ei tähenda aga kindlasti, et tuleks hakata neid suure hooga ja kõikjale juurde looma. Pigem tulebki tegelda konkreetsete probleemidega ning mõnele küsimusele ongi keeruline vastust leida.

Nii on näiteks depressiooni ja ärevushäirete osakondades töö pigem hooajaline. Ehk kevadel ja sügisel on osakondades ruumi puudu ning järjekorrad pikad, suvel ja talvel aga probleem kaob.

Kokkuvõttes ei pea Heli Paluste voodikohtade puudust psühhiaatriakliinikutes kuigi suureks probleemiks. Pigem tuleks tema sõnul keskenduda mittestatsionaarse ravi arendamisele. "Sellel suunal on mitmeid tegevusi Norra rahade toel käimas. Eesmärgiks on võetud just ambulatoorse abi arendamine ning meeskonnaga pakutava komplekse teenuse pakkumine ka Ida-Virumaal. Väiksematesse maakonnakeskustesse tekiksid väiksemad kabinetid," selgitas Paluste.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: