Kainenema viidud mees saab politseilt kahjutasu ({{commentsTotal}})

Riigikohtu äsjase otsuse järgi peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) maksma kahjutasu mehele, kellele korrakaitsjad heitsid ette purjuspäi autojuhtimist ja kelle nad kainenema viisid, kuid kes väitis, et tarvitas alkoholi pärast autojuhtimise lõpetamist.

Kohtuvaidluseni viinud sündmused said alguse 2013. aasta 5. septembri õhtul, kui politsei peatas kiirust ületanud auto. Selle juhil polnud kaasas dokumente, kuid ta pakkus politseinikele välja, et on valmis sõitma koos korrakaitsjatega koju ja sealt dokumendid võtma. Politsei oli sellega päri, mees lubati uuesti autorooli ja koos sõideti tema elukohta.

Seal käis mees eluruumides ja tõi korrakaitsjatele dokumendid. Siis aga tekkis politseinikel kahtlus, et mees on tarvitanud alkoholi ning indikaatorvahend tuvastaski tal enam kui 1,2-promillise joobe. Mees viidi politseijaoskonda ja pandi kainenema. Hiljem karistas politsei meest väärteo korras juhtimisõiguse peatamisega kaheks kuuks.

Mees politsei otsusega ei nõustunud, kinnitades, et ajal, mil politseinikud tema joovet mõõtsdi, ei olnud ta enam autoroolis ja seega polnud alust nii joobekontrolliks kui ka hilisemaks väiteks, et ta juhtis sõidukit purjuspäi. Mehe väitel sattus ta dokumentide järele minnes tuppa astudes perekonnaliikmete peole, kus võttis tervitusnapsu. Sellest tulenes ka tema joove ajal, kui ta dokumendid korrakaitsjatele esitas.

Vaidlus jõudis kohtusse, kus nii halduskohus ja ringkonnakohus leidsid, et õigus on politseinike poolel. Seevastu riigikohus andis õiguse liiklejale. "Mehe väitel tarvitas ta alkoholi pärast seda, kui oli sõiduki juhtimise lõpetanud, sõiduki parkinud ja viibis oma kodus. Vaidlust pole selle üle, et isik viibis elamus politseinike teadmisel ja eesmärgiga tuua sealt dokumendid. Kohtud ei ole hinnanud ning ka kolleegium ei saa kassatsioonimenetluses hinnata nende väidete usaldusväärsust," seisab riigikohtu lahendis.

Kolleegium möönab, et üldjuhul pole isikul keelatud tarvitada alkoholi pärast sõiduki juhtimise lõpetamist ning see seisukoht pole vastuolus liiklusseaduse nõuetega. "Liiklusseadus sätestab üksnes liiklusõnnetuse puhuks erinormi, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud," selgitas riigikohus.

Isiku joobeseisundi tuvastamisele allutamise eelduseks on joobeseisundile viitavatel tunnustel põhinev kahtlus, et isik on pannud toime süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või alkoholipiirmäära ületamine. "Sõiduki peatamisel tehtud toimingute käigus ei tuvastanud politseinikud selliseid tunnuseid ning neil ei tekkinud kahtlust, et sõidukijuht on tarvitanud alkoholi. Kahtlus, et isik on tarvitanud alkoholi, võis tekkida isiku esitatud dokumentide hilisemal vaatlemisel tema elukohas ning põhines järelevalvatava väljahingatavas õhus tajutavatel alkoholilõhnadel," märkis riigikohus.

Eeltoodut arvestades möönab kolleegium, et politsei võib olla konkreetses situatsioonis põhjendamatult allutanud isiku joobeseisundi tuvastamise toimingutele. "Piisava professionaalse hoolsuse korral oleks politseiametnik pidanud ette nägema, et joobeseisundi tuvastamise toimingutega tõendite kogumine võimaliku varasema joobe kohta olukorras, kus isik viibis oma elukohas, oli lõpetanud sõiduki juhtimise ning politsei teadmisel ja nõusolekul sai siseneda ja viibida hoones, ei pruugi täita joobeseisundi tuvastamise õiguslikke eeldusi," märkis riigikohus.

Ühtlasi tuvastas riigikohus ka ebakõla isiku kainenema toimetamisel. Kolleegium möönab, et politseiametnike koostatud menetlustoimingute protokollides on mitmeid ilmseid ebatäpsusi ja vasturääkivusi, mistõttu pole need usaldusväärsed ning neile ei saa tugineda, muuhulgas menetlustoimingute ajalise järgnevuse määramisel. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist ei selgu selle koostamise täpne aeg.

Nii tühistaski riigikohus kahe alama astme kohtu otsused ja määras PPAS-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 400 euro ulatuses.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: