Terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik antakse Ukrainale välja ({{commentsTotal}})

{{1466152389000 | amCalendar}}
Vene-meelsed Donetski võitlejad laskmist harjutamas
Vene-meelsed Donetski võitlejad laskmist harjutamas Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Riigikohus ei võtnud täna arutusele terrorismis kahtlustatava Eesti kodaniku Vladimir Poljakovi kaebust tema Ukrainale väljaandmise õiguspäraseks tunnistamise kohta, mistõttu ootab meest välja andmine.

Kuna riigikohus vandeadvokaat Sven Sillari kassatsioonkaebust ei aruta, siis jõustus kohtuotsus, millega tunnistati Poljakovi väljaandmine Ukrainale õiguspäraseks.

"On äärmiselt kahetsusväärne, et riigikohus ei võtnud arvesse ÜRO inimõiguste komitee 3. juuni raportit, milles tõendatakse veenvalt, et Kiievi kontrolli all olevates kinnipidamisasutustes kasutatakse füüsilist mõjutamist ja piinatakse kinnipeetavaid," ütles Sillar ERR.ee-le.

Tema sõnul on nüüd Eesti Ukraina saatkonna ülesanne leida Poljakovi väljaandmisel meetmed, millega tagatakse tema kui Eesti vabariigi kodaniku füüsiline puutumatus.

"Võimalus on kindlasti pöörduda ka Euroopa inimõiguste kohtusse, kuid teadaolevalt võtab see ka paremal juhul mitmeid kuid aega," nentis Sillar.

Tallinna ringkonnakohus rahuldas mais justiitsministeeriumi apellatsioonkaebuse ja tühistas Tallinna halduskohtus 3. veebruaril Poljakovi kasuks langetatud otsuse.

Eesti kodaniku väljaandmise lõpliku otsustuse teeb valitsus, kes peab korraldust andes olema veendunud, et tema välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muuhulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud. Valitsus otsustas Poljakovi kohtupidamiseks Ukrainale välja anda eelmise aasta lõpus.

Ukraina süüdistab Poljakovi niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös osalemises. Väidetavalt täitis ta selle juhtide poolt antud ülesandeid, mille hulka kuulusid objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetavate valvamine.

Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8- kuni 15-aastane vangistus.

Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5- kuni 20-aastase või eluaegse vangistusega. Eesti kohtud on väljaandmise tunnistanud õiguslikult lubatavaks.

Toimetaja: Marek Kuul



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: