Soome valitsuse aruanne: julgeolekukeskkond on muutunud, NATO-ga liitumise võimalus on olemas ({{commentsTotal}})

{{1466159192000 | amCalendar}}
Soome välisminister ja Põlissoomlaste juht Timo Soini
Soome välisminister ja Põlissoomlaste juht Timo Soini Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome välisminister Timo Soini esitles täna valitsuskabineti poolt heaks kiidetud välis- ja julgeolekupoliitika aruannet. Ministri kinnitusel on aruande peamiseks põhimõtteks rahvusvahelise koostöö tugevdamine.

"Julgeolekukeskkond on muutunud ja Soome peab rahvusvahelist koostööd oma partneritega tihendama," vahendas Yle Soini sõnu aruannet tutvustaval pressikonverentsil.

Muutustena loetles Soini nii rändekriisi, eurotsooni muresid kui ka Euroopas aset leidnud terrorirünnakuid. Keskseks muudatuseks on tema sõnul aga Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja Krimmi poolsaarel.

Raportis nenditakse, et hetkel pole võimalik välistada, et Soome vastu kasutatakse sõjalist jõudu või et sellega ähvardatakse, sest olukorra pingestumine Euroopas või Läänemere piirkonnas mõjutab Soomet vahetult. Kui piirkonna julgeolek on ohus, ei saa ka Soome kõrvale jääda.

"Praegusel hetkel ei kujuta Venemaa Soomele sõjalist ohtu," rõhutas Soini samas.

Aruandes on märgitud 15 teemat, millele valitsus tahab erilist tähelepanu osutada. Nendeks on näiteks Euroopa Liidu kui julgeolekualase ühenduse tugevdamine, koostöö tihendamine Rootsi ja USA-ga ning suhete arendamine Venemaaga. Viimase puhul lähtutakse samas siiski ka Euroopa Liidu ühisest Vene-poliitikast.

NATO-ga liitumise asjus ei erine tänane aruanne oluliselt 2012. aastal tehtud aruandest ja NATO-ga liitumise võimalus on seal ära märgitud. Samas tunnistatakse, et senine koostöö ei asenda NATO liikmesriigile laienevat 5. artiklist tulenevat julgeolekutagatist.

"NATO tegevus mõjub Euroopa julgeolekule stabiliseerivalt. Soome jaoks on oluline arendada NATO-ga regulaarset poliitilist dialoogi ning praktilist koostööd," selgitas Soini.

NATO õppustest ja koolitustest võtab Soome ka edaspidi osa. "Kõrvale hoida me ei soovi ega saa," lisas minister.

Eraldi on raportis räägitud ka nn hübriidmeetmetest ehk vahenditest, mis pole küll otseselt sõjalised, kuid võivad hoolimata sellest julgeolekut kahjustada. Sellised vahendeid võidakse ka Soome vastu kasutada ning seda on ka tehtud.

Üsna palju sarnaneb tänane aruanne ka aprilli lõpus esitletud raportile, mille tellis välisministeerium ja mis koostati nelja eksperdi poolt.

Venemaast räägitakse aruandes Soome kohta üsnagi otsekoheselt.

Näiteks on Soome piirkonnas ebastabiilsust loomas "Venemaa naasmine jõupoliitilise mõtlemise juurde, riigi sisemine areng ning selle sõjalise võimekuse kasv ja sõjalise tegevuse aktiviseerumine".

"Venemaa on oma tegevuste ja tõlgendustega seadnud osaliselt kahtluse alla julgeolekukorralduse sisu ning viimase kümne aasta jooksul seda õõnestanud. Julgeolekukorralduse stabiilsuse taastamiseks pakutakse Läänes ja venemaal täiesti erinevaid lahendusi."

Aruandes mainiti otseselt ka Balti riike. "Balti riikide ja alliansi teiste idapoolsete liikmesriikide kaitsevõime tugevdamine ja julgeoleku toetamine on saanud NATO-s suurema kaalu. See mõjutab ka Soome ja Rootsi NATO-partnerluse arengut," kirjutati aruandes.

Valitsuskabineti poolt heaks kiidetud strateegiline dokument esitatakse parlamendile järgmisel nädalal.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: