President Niinistö Rootsi ajalehele: kui olukord selgelt halvemaks läheb, võib Soome NATO-liikmesust taotleda ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö
Soome president Sauli Niinistö Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome president Sauli Niinistö ütles Rootsi ajalehele Dagens Nyheter, et Soome võib taotleda NATO liikmesust, kui julgeolekupoliitiline olukord selgelt halvemaks läheb.

"Me ei saa loobuda võimalusest NATO-liikmesust taotleda. See oleks tõsine viga, sest tegemist julgeolekupoliitilise vahendiga. Venemaa teab, et me saame seda vahendit kasutada," vahendas Yle riigipea sõnu.

Niinistö arvates pole Soomel praegu vaja NATO-sse pääsu taotlema hakata ja hetkel panustatakse NATO-partnerluse arendamisse.

"Kui me näeme, et julgeolekuolukord ja meie enda olukord selgelt halveneb, siis võime ka liikmesust taotleda," täpsustas president.

Kui kunagi peaks NATO-liikmesuse taotlemine päevakorda kerkima, on nõuandva iseloomuga referendumi korraldamine Niinistö hinnangul iseenesestmõistetav. Ta lisas, et ka NATO ise eeldab, et liikmeks saada soovivas riigis toetab sellist otsust rahva enamus.

Täna esitles Soome välisminister Timo Soini valitsuskabineti poolt heaks kiidetud välis- ja julgeolekupoliitika aruannet, kus on samuti mainitud võimalus NATO-liikmesust taotleda.

Nii president Niinistö kui ka peaminister Juha Sipilä on korduvalt öelnud, et NATO liikmeks saamise taotlusele peab eelnema rahvahääletus.

Soome Välispoliitika Instituudi direktor Teija Tiilikainen ütles 29. aprillil välisministeeriumi tellitud NATO-raporti pressikonverentsil, et Soome põhiseadus põhimõtteliselt ei nõua selles küsimuses rahvahääletust ning selle korraldamine on seega puhtalt poliitiline küsimus.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: