Tööturul kohta otsivad täiskasvanud leiavad üha rohkem abi kutseõppest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi haridusministeeriumi andmeil on kutsehariduse omandajate üldarv aastate lõikes kahanenud, siis täiskasvanud õppijate arv on selges tõusujoones. Viimase kaheksa aasta jooksul on kutseõppurite arv, kes on vanemad kui 25-aastased, kasvanud varasemalt 4000 õpilaselt 8000 õpilaseni.

Tartu Kutsehariduskeskusest sai tänavu ametidiplomi rekordilised 850 lõpetajat. Nende hulgast ligi kolmandik olid täiskasvanud kutseõppurid. Tartu Kutseharidusekeskuse direktori Indrek Mõttuse sõnul tuleb kutseõpet saama järjest rohkem neid, kes tulevad uute eriala õppima ehk lähevad piltlikult öeldes "teisele ringile", vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Tuleb inimesi, kellel on juba kõrgharidus omandatud ning kes omavad bakalaureuse või magistrikraadi," selgitas Mõttus.

Murasov: täiskasvanud moodustavad kolmandiku õpilastest

Kõrgharidusele lisaks ka praktilise ameti omandamise vajaduse tingib tööturg. Nõudlusega kohandumiseks on üha sagedamini tarvis täiend-ja ümberõpet, märkis haridus-ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna peaekspert Meeli Murasov.

"Eestis on väga palju täiskasvanud kutseõppureid, mistõttu moodustavad üle 25-aastased kutseõpilased pea kolmandiku. See näitab, et õppimine ei ole midagi, mis justkui oleks reserveeritud ainult noortele," kinnitas Murasov.

Haridusministeeriumi peaekspert lisas, et täiskasvanuid motiveerib "teisele ringile" minema ka praktiline vajadus leida endale koht tööturul. "Konkurentsivõime arendamine ja parema töökoha leidmine vajab pidevat täiendõpet," nentis Murasov.

Innove: õpipoisi õpe aitab end täiendada töö kõrvalt

Sihtasutuse Innove kutsehariduse kommunikatsioonispetsialisti Maarja Vaikmaa sõnul on täiskasvanud õppija ümberõppe üks elukestva õppe eesmärkidest ja kutseharidus vahend selle saavutamiseks.

Vaikmaa toob välja, et täiskasvanud õppureid on kutsehariduseni toonud ka töökohapõhine ehk õpipoisi õpe. Sellisel kujul on täiendusharidus kättesaadav ka töötavatele inimestele, kuna kolmandik õppekavast läbitakse koolis ja kaks kolmandikku õppekavast ametikohal.

"Selline praktiline ja paindlik õppeviis aitab noortel omandada tööturu vajadustele vastavad oskused ning täiendõppuril arendada teoreetilisel tasemel teadmisi ja oskusi, mis tal töökohas juba on, ning omandada ka kutsetunnistus," selgitas Vaikmaa.

Tema sõnul võidavad täiendõppest nii töötaja kui ka tööandja, kuna see tõstab ka ettevõtete taset ja kvaliteeti.

Tööandjad ootavad meistreid

Mullu oli Eestis suurima õppijate arvuga ala tehnika, tootmise ja ehituse valdkond, milles omandas ametit enam kui 9000 kutseõppurit. Kutsehariduse ekspertide sõnul on perspektiivikad infotehnoloogiat kätkevad suunad, näiteks 3D modelleerimine ja mehhatroonika.

"Kui vaadata tööandjate ootusi, kuhu on hetkel kõige raskem leida meistreid, siis need on näiteks metalli ja tööstusega seotud erialad. Kõik, mis puudutab tööpinke Ehk kui me vaatame õppe poolt, siis need on kõik need erialad, mis vajavad matemaatikat," selgitas Tartu kutsehariduskeskuse juht Mõttus.

Toimetaja: Allan Rajavee



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: