Ansipi soov piirduda ühe ametiajaga pole kindel ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni volinik Andrus Ansip ei välista, et mõtleb kolme ja poole aasta jooksul ümber ning soovib siiski eurovolinikuna jätkata ka pärast esimese ametiaja lõppu.

"Kes seda teab," vastas Ansip ERR-i küsimusele, kas ta võib veel volinikukoha osas ümber mõelda.

"Ma naudin seda tööd väga ja minu meelest see töö, mida ma praegu teen, on väga huvitav ja ta on olnud ka tulemuslik. Ma väidan, et see komisjon on suutnud pooleteise aastaga digitaalvaldkonnas teha ära rohkem kui eelmised komisjonid kümne aasta jooksul. Nii et minu töö mulle kindlasti meeldib," rääkis ta.

"Aga täiesti selge on see, et ega ükski Euroopa Komisjoni volinik, kui ta jääb järgmiseks ametiperioodiks, ei saa endale sama portfelli, mis tal on esimesel perioodil. Väga raske on leida midagi huvitavamat, kui see, millega mina praegu tegelen."

Eelmisel nädalal ütles Ansip Vikerraadiole, et tema jaoks on see esimene ja viimane kord selles ametis ning rohkemale ta ei pretendeeri.

Täna selgitas Ansip, et selle intervjuu puhul tuleks meenutada konteksti. Ansip on presidendivalimiste kontekstis öeldnud, et Reformierakond ei saa pretendeerida liiga paljudele olulistele ametikohtadele ning praegu on parteil olemas nii peaministri kui voliniku koht.

Ansipi sõnul viitas saatejuht, et tal oleks siis justkui omakasu mängus, sest kui Reformierakonnal oleks nii peaministri kui presidendi kohad, ei saaks volinik olla sellest erakonnast.

"Ehk siis, minu jutt oli suunatud sellele, et jätke mind küll mängust välja. Ma tõsiselt arvan seda, et /.../ ühele erakonnale liiga palju väga tähtsaid ameteid ei peaks kuuluma. Kuid kuna debatt on avalik, siis kellegi erakondlik kuuluvus ei peaks tema karjääris takistuseks saama."

Reformierakond võidab mitmest kandidaadist

Ansipi sõnul oleks vale väita, et Reformierakonnas pole presidendikandidaatide osas üksmeelt.

"Kolm väga populaarset presidendikandidaati on toetatud Reformierakonna poolt. Ja ma saan ka aru sellest, et teistel erakondadel on kange soov vähendada populaarsete presidendikandidaatide arvu, lootuses, et siis nendele jagub pisut rohkem toetust," kommenteeris ta.

"Presidendivalimiste teema on selline, et ükski erakond ei saa öelda, et meie valime Eestile presidendi. Kui valik Reformierakonna poolt toetatud kandidaatide osas on rikkalikum, siis on ka lootused suuremad, et keegi Reformierakonna poolt toetatutest võiks saada Eesti presidendiks," ütles Ansip.

"Ma ei näe mitte mingisugust ratsionaalset iva nende populaarsete kandidaatide seisukohast ja ka Reformierakonna seisukohast, et peaks vähendama rahva poolt tugevalt toetatud kandidaatide hulka," märkis ta.

"Ma arvan, et [erakondadel] peaks olema võimalik valida, keda on kõik on nõus toetama. Kui asutakse väga ühemõtteliselt ühe kandidaadi selja taha ja välistatakse teised oma erakonna kandidaadid, siis kompromisside leidmine saab olema raskem," leidis Ansip.

Ta lisas, et kui tema oleks Reformierakonna parlamendisaadik, toetaks ta IRL-i kandidaadina Jüri Luike, kuid seda võimalust praegu polegi.

Küsimusele, kas Reformierakond ja IRL võiks asuda Eiki Nestorit toetama, vastas Ansip, et võimalikke stsenaariumeid on palju. "Kõik sõltub sellest, kui avatult erakonnad neid läbirääkimisi peavad ja kuivõrd on nad orienteeritud sellele, et võiks kokkuleppele jõuda juba riigikogus," ütles ta.

"Põhiseaduse mõte on selline, et parlament peab vähemalt üritama leida presidendi riigikogus. /.../ Kindlasti ei vii sihile terav üksteisele vastandumine ja üksteisest eristuda püüdmine."



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: