Uberiga võitlevad taksofirmad viivad juulis politseisse suure paki kaebuseid ({{commentsTotal}})

{{1466233245000 | amCalendar}}
Taksojuhtide meeleavaldus Toompeal.
Taksojuhtide meeleavaldus Toompeal. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Taksofirmad koguvad praegu infot Uberi ja Taxify kaudu teenust pakkuvate juhtide kohta ning esitavad juulis politseile suure paki teateid väidetavatest rikkumistest.

Taksoettevõtjate liidu juhatuse liige Mart Palm rääkis ERR-i uudisteportaalile, et praegu tehakse testsõite. Kokku on neid plaanis teha ligi 200-300, seejärel pannakse materjalid kokku ja esitatakse politseile. Palmi sõnul toimub see ilmselt juulis.

Taksofirmade kinnitusel tahavad nad viidata "piraattaksodele" ning viimaste hulka loevad nad ka Uberi ja Taxify juhid.

Taksojuhid ja -firmad on häälekalt protestinud riigikogus menetluses oleva seaduseelnõu vastu, millega kokkuleppeveod seadustatakse. Taksojuhtide hinnangul osutavad kokkuleppevedajad sisuliselt taksoteenusele väga sarnast teenust, kuid uue seaduse järgi kehtiksid kokkuleppevedajatele selgelt leebemad reeglid.

Samuti leiavad taksofirmad, et praegu, kui eelnõu on alles menetluses, ei tohiks Uber ja teised kokkuleppevedajad veel teenust osutada.

Politsei hinnangul on Uberi tegevus praegu ebaseaduslik

Politsei on praeguseks lõpetanud kaks menetlust kokkuleppevedajana teenust osutanud juhtide suhtes. Kuigi teenus tunnistati ebaseaduslikuks, lõpetati menetlused otstarbekuse kaalutlusel.

Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Kaja Friedemann põhjendas mõned kuud tagasi ühe juhtumi lõpetamist Postimehele nii: "Kuna Uber oli Eestis tegevust alustanud alles viis päeva enne rikkumise toime panemist ning sellega kaasnes mitmesugust, kohati vastukäivat informatsiooni, siis oli mees asjaolusid ebaõigesti tõlgendanud, teadmata, et üksnes Uberi rakenduse abil ei tohi teostada taksoveoteenust ilma vastavate dokumentideta".

Samas lisas ta, et kirjeldatud teenus, sõltumata sellele antud nimetusest, on sisuliselt ikkagi tasulise sõitjateveo teenuse osutamine, mis eeldab ka vastava tegevusloa olemasolu. "Kuna mehel luba ei olnud, pani ta toime rikkumise – tasulise sõitjateveo osutamise ilma seaduses ettenähtud dokumentideta."

Politsei ei taha võimalikke karistusi ennustada

Praeguseks on olukord teistsugune - Uber ei ole enam Eestis uus teenus ning politsei on oma seisukoha välja öelnud.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Uku Tampere ütles ERR-i uudisteportaalile, et ükspuha kui palju kaebuseid laekub, politsei on igal juhul valmis neid menetlema. "Kehtiv ühistranspordiseadus ei sisalda eraldi regulatsiooni jagamismajanduse põhimõttel toimuva ning Uberi ja Taxify rakenduste kaudu vahendatava tasulise reisijateveo teenuse kohta," märkis ta.

"Seetõttu on teenuse sisust lähtuvalt täna tegemist kas juhuvedudega või taksoveoga, mille osutamiseks on vajalik omada tegevusluba. Me ootame, et plaanitav seadusemuudatus tooks võimalikult kiirelt selguse, mis on sõidujagamise puhul teenusepakkuja õigused ja kohustused," ütles Tampere.

"Kui politsei poole pöördutakse, siis me hindame neid avaldusi. Politsei ei saa täna ennustada, kas ja mis määras kedagi karistatakse ega sedagi, milline menetluste tulemus olema saab," rääkis ta.

"Politsei hindab iga kaasust ja selle asjaolusid eraldi ning menetleja otsustab kogutud tõendite pinnalt, mis selle menetluse tulemus on. Selge on aga see, et kui politseile laekuvad avaldused, siis nendega ka tegeletakse."

Uber Eesti tegevjuht: loodame, et osapooled on lugupidavad teineteise suhtes

Uberi Eesti tegevjuht Enn Metsar ütles, et Eesti on alati olnud avatud uuendustele ning inimesed on kaasaegse tehnoloogia võimalus aktiivselt omaks võtnud. "Ka Eesti riik on kiirelt tegutsenud ning riigikogus on sisuliselt parlamendimenetluse lõppfaasis kokkuleppevedusid reguleeriv seadusemuudatus," sõnas Metsar.

Ühtlasi meenutas Metsar, et ka Euroopa Komisjon rõhutas oma juhistes jagamismajanduse positiivset mõju jätkusuutlikule arengule ning soovitas uudset majandusharu toetada. "Komisjoni asepresident Jyrki Kataineni kinnitusel peaksid Eesti lähenemist võtma eeskujuks kõik riigid. Eesti on tasakaalustatud riik ja eeldame, et kõik osapooled on lugupidavad teineteise suhtes," leidis Metsar.

Toimetaja: Oliver Kahu, Allan Rajavee



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: