Energeetikadoktor: autonoomse energiasüsteemi rajamine eraldatud paika võib olla otstarbekam kui elektriliini vedamine ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikoolis kaitsti doktoritööd, mis analüüsib võimalusi asendada kaugetes maapiirkondades traditsiooniline elektrivõrguühendus võrguvaba ühendusega, kus voolu tagaks taastuvenergiaallikas, akupank ja diiselgeneraator. Võrguettevõte Elektrilevi on käivitanud esimesed pilootprojektid alternatiivsete lahenduste uurimiseks.

Värske energeetikadoktor Tiit Hõbejõgi selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et autonoomse energiasüsteemi rajamine võib olla otstarbekam kui kaugesse eraldatud paika elektriliini vedamine.

"Meil on toodud taastuvenergia tootmisüksus, näiteks päikesepaneelid, siis on akupank, et sel ajal kui päikeseenergiat pole võimalik toota, oleks võimalik tarbida päikeseenergiat. Ja siis on toodud ka diiselgeneraator perioodideks, kui päikeseenergiast ei piisa," selgitas ta

Hõbejõgi hinnangul maksab niisugune süsteem umbes 10 000 kuni 30 000 eurot ja selle tasuvus sõltub kliendi asukohast ja elektritarbimise hulgast - mida kaugemal on klient ja mida väiksem tema tarbimine, seda tõenäolisem, et võrguvaba ühendus tuleb soodsam.

"Kui seni on hinnatud seda peamiselt kliendi seisukohast, siis minu töö hindab seda võrguettevõtte vaatenurgast, kuidas temal võimalik võrguinvesteeringud kokku hoida. Kliendi jaoks ei muutu midagi, kuid võrguettevõttel on võimalik invetseeringuid kokku hoida," rääkis Hõbejõgi.

Võrguettevõte Elektrilevi on juba käivitanud pilootprojektid erinevate lahenduste tasuvuse uurimiseks ja esimesed kliendid võivad saada võrguvaba elektri juba järgmisel aastal.

"Ma arvan, et need variandid, kus täna näiteks kliendil võrku ei ole ja kuskil loodukaunis kohas tullakse küsima, et tahaks sinna elektrit saada, siis järgmisel aastal samal ajal me võiks traditsioonilise võrguga liitumise asemel juba midagi välja pakkuda," rääkis Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend.

Tuleb arvestada sedagi, et võrguvaba elektri tootmiseks vajalikud seadmed lähevad ilmselt järjest odavamaks, tööjõumahukas liinide rajamine samal ajal aga kallimaks.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: