Macron: Brexiti hääletus on üliliberaalse Euroopa ajastu lõpp ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipp.
Euroopa Liidu ja Suurbritannia lipp. Autor/allikas: Philippe Huguen/AFP/Scanpix

Suurbritannia referendum Euroopa Liidu liikmesuse üle märgib suuna kaotanud ühenduse jaoks ühe ajastu lõppu, ütles Prantsuse majandusminister Emmanuel Macron reedel.

"Ma usun Euroopasse, aga selle ümberkorraldamisse," ütles Macron raadiojaamale RTL. "Käes on suuna kaotanud üliliberaalse Euroopa lõpp. Euroopa süsteem ei saa olla vaid reeglite kaotamise süsteem."

Tema sõnul on Briti debati keskmes üliliberaalsete poliitikate korrigeerimine, mis väidetavalt Suurbritanniale peale suruti.

"Küsimus ei ole selles, kas me saaksime olla konkurentsivõimelisemad, kas me peaksime avama selle või tolle turu. Selle keskmes on see, kas me üheskoos paremini elada," ütles ekspankur.

Ehkki Macroni hinnangul peaks rahval olema Euroopa tuleviku osas sõnaõigus, tunneb ta, et 23. juuni referendum on ohtlik ja Suurbritannia on võtnud ülejäänud Euroopa pantvangi.

Kui Suurbritannia otsustab EL-ist lahkuda, peab liit "tegutsema kiiresti, et teised riigid ei alustaks samasugust protsessi", ütles ta.

"Ei tule kõne alla, et Taani, Holland või Poola otsustavad, et tahavad sama staatust," sõnas Macron.

Suurbritannial oleks tema sõnul lahkudes endiselt ligipääs EL-i ühisturule, nagu praegu Norral ja Šveitsil.

"Need riigid annavad panuse EL-i eelarvesse," sõnas Prantsuse majandusminister.

Ehkki Suurbritannia lahkumisel oleks maailmamajandusele lühiajaliselt negatiivne mõju, võib sel olla pikas perspektiivis positiivne mõju Prantsuse majandusele, sõnas ta. "Usun, et meil on kollektiivne võime turge julgustada."

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: