Eesti, Läti ja Leedu tunnustavad peagi üksteise kõrg- ja keskhariduse dokumente ({{commentsTotal}})

Läti plaanib haridusvaldkonnas reforme, mis Eestis on juba ammu läbi viidud ning Leedu eesmärk on tõsta õpetajakoolituse taset. Peagi hakkavad kolm Balti riiki automaatselt tunnustama naabrite juures välja antud kõrg- ja keskharidust tõendavaid dokumente.

Sisemajanduse kogutoodangu ja valitsuskulude järgi arvestades on haridusse suunatava raha osakaal Balti riikides enam-vähem võrdne, Lätis isegi kõige kõrgem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samas on just sealseil pedagoogidel kõige madalam palk - õpetaja miinimumtasu on vaid 420 eurot kuus. Nüüd kavandab Läti kõigi aegade suurimat haridusreformi. Välja on töötatud uus palgamudel, mis tõstab kas sügisest või uuest aastast miinimumpalga 680 euroni.

Ümber plaanitakse teha kogu koolivõrk.

"Me ei räägi kuni kuueklassilistest õppeasutustest. Nende puhul pole seisukoht muutunud ja oleme oma partneritega kokku leppinud, et need peavad jääma kodu lähedale. Kuid põhi- ja keskkoolide puhul peavad omavalitsused valima, kas klasside täitumiseks koolid ümber kujundada või ühendada," selgitas Läti haridusministeeriumi ministri büroo juhataja Andis Geižans Pühajärvel Baltimaade haridusjuhtide kohtumisel.

Leedu minister Audrone Pitreniene ütles, et Leedus reformitakse kõigi tasemete õpetajakoolitust. Leedus õpetajaskond vananeb ja õpilase kohta on koolides liiga suured kulud.

"Arengustaadiumid on hästi erinevad. Asjad, mis meil on tehtud, pole mitte igal pool tehtud ja arenguruumi on teistel siiski rohkem. Ressursikasutus on kriitiline teema kõigi Balti riikide jaoks," rääkis Eesti haridusminister Jürgen Ligi.

Koolide lõpudiplomitega on aga praegu nii, et Euroopa Liit küll, kuid tunnistusi vastastikku automaatselt ei arvestatagi. Pühajärvel leppisid Baltimaade haridusjuhid kokku, et Eesti, Läti ja Leedu muudavad omavahel selle korra lihtsamaks.

"Minna automaatse tunnustamise teed Balti riikide vahel. See puudutab nii kõrg- kui ka keskharidust tõendavaid dokumente, et poleks mingeid takistusi ega mingeid protseduure, poleks vaja läbi viia hindamist kindlate kriteeriumide alusel," selgitas akadeemilise tunnustamise agentuuri juhataja Gunnar Vaht.

Lätis aga püütakse ümber kujundada ka kõrgkoolide võrk. Ka õppejõudude palk on seal väga vilets ja investeeringuid teaduse arengusse on tehtud vähe.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: