Juškin: Vene sõjajõudude äkkõppused on selge vastus NATO pataljoni paigutamisele Balti riikidesse ({{commentsTotal}})

Venemaal toimuvad sõjajõudude äkkõppused, mille käigus kontrollitakse reservide kokkukutsumist ning formeerimist. Venemaa-analüütik Vladimir Juškin ütles, et õppused on selge vastus NATO otsusele paigutada Poolasse ja Balti riikidesse järgmisel aastal pataljon ehk 500 kuni 700 sõdurit.

Juba kolmandat päeva tervel Venemaal kestvatest õppustest on vähe videomaterjali - sõdurid võtavad relvi, sõidukid väljuvad garaažist ja sidemasin seatakse valmis. Tähelepanuväärne on see, et osalevad reservväelased, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Eestis visiiti lõpetav Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

"Uus asi on reservväelaste kutsumine õppustele ja sõjaväeladude häirekontroll. Need õppused oleks võinud olla paremini avalikustatud, et poleks valearusaamu. Näiteks Baltops õppused Läänemerel olid täielikult avalikustatud," rääkis Niinistö.

Balti Venemaa uuringute keskuse direktor Vladimir Juškin arvab, et õppused on mõeldud eelkõige Lääne hirmutamiseks.

"Teie NATO-s alles arutlete Balti riikidesse ja Poolasse mingi nelja segapataljoni paigutamise üle, aga mina, Putin, korraldan suurejoonelise massimobilisatsiooni kontrolli suureks Euroopa sõjaks," rääkis Juškin.

Ta lisas, et enne õppustest ehmumist oleks tore teada, kuidas need kulgesid.

"Kõige huvitavam oleks näha numbreid. Nad ju kutsuvad tsiviilisikud kordusõppustele. Kui palju neil õnnestus ootamatu mobilisatsioonikäsuga reserviste kokku saada," ütles Juškin.

Tänavu Eestis toimuva NATO õppuse Saber Strike Eesti-poolne juht, brigaadikindral Artur Tiganik ütles, et NATO õppuste plaane Venemaal toimuv ei mõjuta.

"Me jälgime, mis Venemaal hetkel toimub, aga see ei mõjuta meie plaane ja me ei reageeri kuidagi sellele," kinnitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: