Viljandi järve lasti tänu annetustele 15 000 angerjamaimu ({{commentsTotal}})

Tänu linnakodanike, ettevõtjate ja hansapäevade külastajate annetustele lasti täna õhtul Viljandi järve 15 000 angerjamaimu, kellest on varsti rõõmu kõigil kohalikel harrastuskalameestel.

Heategeva algatuse eestvedaja, kalastustarvete kaupluse omanik Taavi Kobin on ka ise entusiastlik kalamees. Ta algatas kevadel Viljandis raha kogumise 10 000 eelkasvatatud angerjamaimu ostmiseks, kuid kuna ettevõtmine osutus oodatust edukamaks, saadi täna Viiratsi kalafarmist välja osta koguni peaaegu 15 000 angerjapoega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegemist on Euroopa angerjaga, mis on meie majja tulnud 2015. aasta kevadel. Nüüd, 2016 järve lastes võiks viie aasta pärast see olla püügikõlbulik kala," rääkis BM Trade OÜ juhatuse liige Indrek Bremraud.

Viimati lasti angerjamaime Viljandi järve 35 aastat tagasi.

"Kui me hakkame hektari peale arvestama, siis tuleb neid päris palju. Teistes meie angerjakasvatuslikes järvedes, kus on iga-aastane asustamine, on selline kogus ühe aasta kohta. Aga kui seda lastakse kümme aastat järjest, siis nendes järvedes on kindlasti märgatavalt suurem asustustihedus," rääkis Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

"Igal juhul on see Viljandi järve jaoks küllalt oluline kogus angerjat tuleviku jaoks," lisas ta.

"Hoogsasti läheme edasi, meil on siin veel folk tulemas, kus on palju turiste Viljandisse tulemas. Suvel on hea raha korjata, kuna inimestel ei ole küttearveid ja muid kulutusi, inimesed on heldemad ja lahkemad. Viie aastaga on plaan asustada 50 000 angerjat Viljandi järve," ütles Taavi Kobin.

Tänast päeva jääb meenutama Viljandi järve rannas avatud puuskulptuur, mille valmistas Enrico Pelt.

Toimetaja: Merili Nael



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.