Viljandi järve lasti tänu annetustele 15 000 angerjamaimu ({{commentsTotal}})

Tänu linnakodanike, ettevõtjate ja hansapäevade külastajate annetustele lasti täna õhtul Viljandi järve 15 000 angerjamaimu, kellest on varsti rõõmu kõigil kohalikel harrastuskalameestel.

Heategeva algatuse eestvedaja, kalastustarvete kaupluse omanik Taavi Kobin on ka ise entusiastlik kalamees. Ta algatas kevadel Viljandis raha kogumise 10 000 eelkasvatatud angerjamaimu ostmiseks, kuid kuna ettevõtmine osutus oodatust edukamaks, saadi täna Viiratsi kalafarmist välja osta koguni peaaegu 15 000 angerjapoega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegemist on Euroopa angerjaga, mis on meie majja tulnud 2015. aasta kevadel. Nüüd, 2016 järve lastes võiks viie aasta pärast see olla püügikõlbulik kala," rääkis BM Trade OÜ juhatuse liige Indrek Bremraud.

Viimati lasti angerjamaime Viljandi järve 35 aastat tagasi.

"Kui me hakkame hektari peale arvestama, siis tuleb neid päris palju. Teistes meie angerjakasvatuslikes järvedes, kus on iga-aastane asustamine, on selline kogus ühe aasta kohta. Aga kui seda lastakse kümme aastat järjest, siis nendes järvedes on kindlasti märgatavalt suurem asustustihedus," rääkis Võrtsjärve limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.

"Igal juhul on see Viljandi järve jaoks küllalt oluline kogus angerjat tuleviku jaoks," lisas ta.

"Hoogsasti läheme edasi, meil on siin veel folk tulemas, kus on palju turiste Viljandisse tulemas. Suvel on hea raha korjata, kuna inimestel ei ole küttearveid ja muid kulutusi, inimesed on heldemad ja lahkemad. Viie aastaga on plaan asustada 50 000 angerjat Viljandi järve," ütles Taavi Kobin.

Tänast päeva jääb meenutama Viljandi järve rannas avatud puuskulptuur, mille valmistas Enrico Pelt.

Toimetaja: Merili Nael



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: