Eestis põhjustas tugev tuul arvukalt elektrikatkestusi, vooluta on endiselt üle 5000 majapidamise ({{commentsTotal}})

{{1466233446000 | amCalendar}}

Laupäeva varastel hommikutundidel alanud tugevad tuulepuhangud tekitasid elektrikatkestusi üle kogu Eesti. Täna hommikul kella 9 seisuga oli Elektrilevi tööpiirkonnas vooluta 5 190 majapidamist. Öö ja eilse päeva jooksul on elektrivarustus taastatud 26 523 kliendil. Kõige enam räsisid tormituuled Võru-, Põlva-, Valga-, Tartu-, ja Pärnumaad.

Hommikul kella viie ajal tõusnud tugevad tuulepuhangud põhjustasid ulatuslikmaid elektrikatkestusi Lõuna-Eestis. Kui eile õhtul kella 23 paiku õhtul oli üle-Eesti vooluta veel veidi üle 9000 majapidamise, siis täna hommikuse seisuga mõjutavad katkestused endiselt 5421 majapidamist, neist suurem osa Võru- ja Tartu-, Pärnu- ja Põlvamaal. Jooksvat teavet katkestuste kohta saab Elektrilevi katkestuste kaardilt.

„Enamus ulatuslikke rikkeid loodame kõrvaldada ja suuremale osale klientidele vooluühenduse taastada tänase päeva jooksul” hindas töid Elektrilevi juhtimiskeskuse juhataja Aivar Sõõru. “Mõistame, et voolu kadumine põhjustab palju ebamugavust ja teeme parima, et elekter võimalikult kiiresti tagasi tuua.“

Sõõru sõnul kõrvaldab elektrikatkestusi 59 rikkemeeskonda. Kõik tormist põhjustatud rikked on kõrvaldatud või saavad täna kõrvaldatud kuues maakonnas. Kõik teadaolevad rikked on kõrvaldatud Saaremaal ja Hiiumaal. Lähiajal kõrvaldatakse viimased rikked ka Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal.

Kliendid võiksid katkestuseks valmistuda

Sõõru sõnutsi tuleks elektrikatkestusteks valmistuda klientidelgi: laadida mobiiltelefonide akud, kontrollida taskulampe või varuda küünlaid ja majapidamistes, kus veevarustus sõltub elektrist, tuleks varuda joogivett. Samuti peaksid loomapidajad arvestama pikema elektrikatkestusega ja välja selgitama generaatori kasutamise võimalused.

Elektrilevile teadaolevatest riketest saadab ettevõte ise klientidele SMS-teate. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole rikkega tegelemisest teavitavat sõnumit saanud. Nii saab kõnekeskuse kaudu teenindada operatiivsemalt neid kliente, kelle elektrikatkestuse kohta Elektrilevi juhtimiskeskusel info puudub.

Ühtlasi palub Elektrilevi helistada rikketelefonil 1343 kõigil neil elektrita majapidamiste omanikel, kellele ei ole SMS-ga teada antud elektrikatkestuse likvideerimisest. "Võib tekkida üksikuid olukordi, kus suurema liinirikke kõrvaldamisel peaksid kõik majapidamised elektri tagasi saama, kuid samal liinil on veel teinegi rikke, millest võrguettevõte veel teadlik ei ole," ütles Sõõru.

Maas vedelevat elektrijuhet või katkenud elektriliini märgates helistage kohe Elektrilevi rikketelefonil 1343. Katkenud elektrijuhtmele ei tohi läheneda ega seda puudutada, kuna juhe võib olla pinge all ja anda eluohtliku elektrilöögi isegi kümne meetri raadiuses.

Põlvas kadus elekter kõrgepingeliini rikke tõttu

Samuti jäi Põlva linn eile hommikul kella üheksa paiku Eleringi kõrgepingeliini rikke tõttu elektrita. Põlvat toidab tavaolukorras kaks Eleringi elektriliini, millest üks oli laupäeval hoolduses. Teise liini rikkelisel väljalülitumisel jäid seetõttu toiteta Põlva ja Ruusa alajaamad.

Elering käivitas tegevused hoolduses olnud elektriliini töösseviimiseks. Liini pingestamine toimub eeldatavalt lähematel tundidel.

Kella 10.30 ajal oli Põlvamaal Elektrilevi katkestuste kaardi andmetel rikkest mõjutatud üle 6600 majapidamise, kuid kella 10.41 ajal suudeti taas ühendada enamus Põlva linna majapidamistest, viies selleks töösse hoolduses olnud elektriliini.

Katkestuse põhjustanud elektriliinil jätkuvad rikkekoha otsingud.

Toimetaja: Allan Rajavee, Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: