Juncker: Nord Stream 2 peab vastama Euroopa Liidu, mitte Venemaa õigusnormidele ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Molly Riley/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni hinnangul võib gaasijuhtme Nord Stream 2 projekt silmitsi seista samalaadsete juriidiliste takistustega nagu South Stream, mille ehitamise Venemaa Brüsseli nõuete tõttu katkestas. Komisjoni juht Jean-Claude Juncker saatis vastava sisulise arvamuse Nord Stream 2 projekti kohta üheksale EL-i liikmesriigi liidrile, seal hulgas ka Eesti riigijuhtidele, 3. juunil.

"Kui Nord Stream 2 rajatakse, siis peab see vastama Euroopa Liidu energia- ja keskkonnaalastele õigusnormidele. See nõue kehtib ka merealuse taristu puhul, mis jääb liikmesriikide territoriaalvetesse ja majandusruumi," kirjutas Juncker, vahendas Euobserver.

Komisjoni juht lisas, et gaasijuhtme ehitamine ei saa toimuda õiguslikus vaakumis või Venemaa seaduste järgi. Nord Stream 2 peaks sarnaselt oma eelkäijale ühendama Venemaa ja Saksamaa gaasivõrku läbi Läänemere, kuid torujuhtme lõigud jäävad ka Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi territoriaalvetesse.

Euroopa Liidu energiamajandust puudutav seadusandluse nn. kolmas pakett kohustab torujuhtme omanikku loovutama tootmisvahendeid ja jagama torujuhet konkurentidega. Antud seaduse tõttu otsustas Venemaa katkestada South Stream torujuhtme ehitamise, mis oleks pidanud kulgema Musta mere põhjast ning ühendama Venemaa gaasivõrgu läbi Bulgaaria Austriaga.

Gazprom: EL-i reeglid ei kehti Nord Stream 2 merealusele taristule

Gazprom, mis on loonud nii South kui ka Nord Streami projektid, lootis saada Euroopa Komisjonilt tingimuste leevendust. Näiteks ütles Gazpromi omanduses oleva Nord Stream 2 kontserni kõneisik Jens Mueller maikuus, et EL-i nõuded ei kehti Nord Stream 2 taristule, mis jääb Läänemere põhja.

"Nord Stream 2 toob gaasi Euroopa Liidu energiaturu piirile, kuid South Stream oleks pidanud transportima gaasi ka EL-i siseturule jääval territooriumi," selgitas Mueller kahe projekti erinevusi. "Torujuhtmed, mis transpordivad Nord Stream 2 abil imporditud gaasi edasi EL-i territooriumil peavad vastama Euroopa Liidu õigusnormidele, kuid mitte Nord Stream 2."

Ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhtide mured

Juncker saatis 3. juunil oma arvamuse Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia riigijuhtidele, kuna antud riikide liidrid olid avaldanud muret, et Nord Stream 2 kasvatab Kesk-Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja idanaabri energiaturust. Lisaks märkisid Ida- ja Kesk-Euroopa riikide juhid, et uue gaasijuhtme rajamine laastaks Ukraina majandust.

Samas ütles Komisjoni president, et ei välista võimaliku juriidilise raamistiku leidmist, mille alusel võiks Nord Stream 2 ehitamine siiski toimuda. Junckeri sõnul on ta kontakteerunud Saksamaa esindajatega ning ta lubas hoida kõikide liikmesriikide ministreid asjade käiguga kursis.

Juncker: eelistan gaasijuhet, mis jagamise asemel liidab

Juncker tunnistas, et üheksa liikmesriigi mured Nord Stream 2 mõju pärast Euroopa Liidule on sügavamad kui juriidiline vaidlus.

Komisjoni presidendi hinnangul võib uus torujuhe mõjutada märkimisväärselt Euroopa Liidu energiaturgu, kuid samal ajal ei pruugi see tuua juurde uusi energiaallikaid. Juncker viitas kirjas asjaolule, et Nord Stream 2 ja Nord Stream 1 tõttu saaksid Venemaa ja Saksamaa enda kontrolli alla 70 protsenti kõikidest Vene gaasitarnetest.

"Ma loodan, et tänu teie jätkuvale toetusele Euroopa Liidu energiataristu loomisele, mis meid lõhestamise asemel liidaks," lisas Juncker poliitilise alatooniga kommentaari. Sama tsitaati kasutas Juncker ka Peterburis toimunud majandusfoorumil, mida Komisjoni president külastas enne kohtumist Vene riigipea Vladimir Putingia.

Foorumil märkis Juncker, et eelistab torujuhtmeid, mis jagamise asemel ühendavad.

Nord Stream 2 peaks praeguste plaanide kohaselt alustama tööd 2020. aasta sügisel. Projekti enamusosaniku Gazpromi kõrval osalevad gaasijuhtme rajamises ka Saksa ettevõtted BASF ja E.ON, Prantsusmaa energiafirma Engie, Austria OMV ja Hollandi-Ameerika ühisettevõtte Shell.

Toimetaja: Allan Rajavee



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics