Juncker: Nord Stream 2 peab vastama Euroopa Liidu, mitte Venemaa õigusnormidele ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Molly Riley/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni hinnangul võib gaasijuhtme Nord Stream 2 projekt silmitsi seista samalaadsete juriidiliste takistustega nagu South Stream, mille ehitamise Venemaa Brüsseli nõuete tõttu katkestas. Komisjoni juht Jean-Claude Juncker saatis vastava sisulise arvamuse Nord Stream 2 projekti kohta üheksale EL-i liikmesriigi liidrile, seal hulgas ka Eesti riigijuhtidele, 3. juunil.

"Kui Nord Stream 2 rajatakse, siis peab see vastama Euroopa Liidu energia- ja keskkonnaalastele õigusnormidele. See nõue kehtib ka merealuse taristu puhul, mis jääb liikmesriikide territoriaalvetesse ja majandusruumi," kirjutas Juncker, vahendas Euobserver.

Komisjoni juht lisas, et gaasijuhtme ehitamine ei saa toimuda õiguslikus vaakumis või Venemaa seaduste järgi. Nord Stream 2 peaks sarnaselt oma eelkäijale ühendama Venemaa ja Saksamaa gaasivõrku läbi Läänemere, kuid torujuhtme lõigud jäävad ka Taani, Soome, Saksamaa ja Rootsi territoriaalvetesse.

Euroopa Liidu energiamajandust puudutav seadusandluse nn. kolmas pakett kohustab torujuhtme omanikku loovutama tootmisvahendeid ja jagama torujuhet konkurentidega. Antud seaduse tõttu otsustas Venemaa katkestada South Stream torujuhtme ehitamise, mis oleks pidanud kulgema Musta mere põhjast ning ühendama Venemaa gaasivõrgu läbi Bulgaaria Austriaga.

Gazprom: EL-i reeglid ei kehti Nord Stream 2 merealusele taristule

Gazprom, mis on loonud nii South kui ka Nord Streami projektid, lootis saada Euroopa Komisjonilt tingimuste leevendust. Näiteks ütles Gazpromi omanduses oleva Nord Stream 2 kontserni kõneisik Jens Mueller maikuus, et EL-i nõuded ei kehti Nord Stream 2 taristule, mis jääb Läänemere põhja.

"Nord Stream 2 toob gaasi Euroopa Liidu energiaturu piirile, kuid South Stream oleks pidanud transportima gaasi ka EL-i siseturule jääval territooriumi," selgitas Mueller kahe projekti erinevusi. "Torujuhtmed, mis transpordivad Nord Stream 2 abil imporditud gaasi edasi EL-i territooriumil peavad vastama Euroopa Liidu õigusnormidele, kuid mitte Nord Stream 2."

Ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhtide mured

Juncker saatis 3. juunil oma arvamuse Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia riigijuhtidele, kuna antud riikide liidrid olid avaldanud muret, et Nord Stream 2 kasvatab Kesk-Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja idanaabri energiaturust. Lisaks märkisid Ida- ja Kesk-Euroopa riikide juhid, et uue gaasijuhtme rajamine laastaks Ukraina majandust.

Samas ütles Komisjoni president, et ei välista võimaliku juriidilise raamistiku leidmist, mille alusel võiks Nord Stream 2 ehitamine siiski toimuda. Junckeri sõnul on ta kontakteerunud Saksamaa esindajatega ning ta lubas hoida kõikide liikmesriikide ministreid asjade käiguga kursis.

Juncker: eelistan gaasijuhet, mis jagamise asemel liidab

Juncker tunnistas, et üheksa liikmesriigi mured Nord Stream 2 mõju pärast Euroopa Liidule on sügavamad kui juriidiline vaidlus.

Komisjoni presidendi hinnangul võib uus torujuhe mõjutada märkimisväärselt Euroopa Liidu energiaturgu, kuid samal ajal ei pruugi see tuua juurde uusi energiaallikaid. Juncker viitas kirjas asjaolule, et Nord Stream 2 ja Nord Stream 1 tõttu saaksid Venemaa ja Saksamaa enda kontrolli alla 70 protsenti kõikidest Vene gaasitarnetest.

"Ma loodan, et tänu teie jätkuvale toetusele Euroopa Liidu energiataristu loomisele, mis meid lõhestamise asemel liidaks," lisas Juncker poliitilise alatooniga kommentaari. Sama tsitaati kasutas Juncker ka Peterburis toimunud majandusfoorumil, mida Komisjoni president külastas enne kohtumist Vene riigipea Vladimir Putingia.

Foorumil märkis Juncker, et eelistab torujuhtmeid, mis jagamise asemel ühendavad.

Nord Stream 2 peaks praeguste plaanide kohaselt alustama tööd 2020. aasta sügisel. Projekti enamusosaniku Gazpromi kõrval osalevad gaasijuhtme rajamises ka Saksa ettevõtted BASF ja E.ON, Prantsusmaa energiafirma Engie, Austria OMV ja Hollandi-Ameerika ühisettevõtte Shell.

Toimetaja: Allan Rajavee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: