Prantsuse politseinike tapmisega seoses on uurimise all ka kaks võimalikku kaasosalist ({{commentsTotal}})

Mälestustseremoonia tapetud politseinike auks.
Mälestustseremoonia tapetud politseinike auks. Autor/allikas: ALLARD-POOL/SIPA/Scanpix

Pariisi prokuratuur teatas, et seoses kahe politseiniku tapmisega on uurimise all ka kurjategija kaks võimalikku kaasosalist.

Kaks kaaosalist on uurimise all seoses võimaliku terroristlikku organisatsiooni kuulumisega, vahendas Reuters.

Politseijuht ja tema abikaasa pussitati surnuks nende kodu juures Pariisis. Rünnaku eest võttis vastutuse ISIS.

"Charaf-Din Aberouz ja Saad Rajraji tuuakse kohtu ette, et algatada nende suhtes uurimine seoses terroristlikku rühmitusse kuulumisega," teatas prokuratuur.

Ründaja oli 25-aastane Larossi Abballa, kellel oli juba varasemaid kokkupuuteid terrorismiga. Nimelt mõisteti mees 2013. aastal kolmeks aastaks vangi seoses džihaadivõitlejate värbamisele kaasa aitamise eest. Džihaadivõitlejad läksid tema kaasosalusel Pakistani ja Afganistani hõimualadele.

Toimetaja: Merili Nael



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: