Mereväelased tõmbasid Saksamaal õppusele Baltops joone alla ({{commentsTotal}})

Õppusel BALTOPS osalevad laevad Muuga sadamas.
Õppusel BALTOPS osalevad laevad Muuga sadamas. Autor/allikas: Ardi Hallismaa/mil.ee

Täna lõpeb Saksamaal Kielis kaks nädalat Läänemerel kestnud õppus Baltops, kus ka osalenud Eesti mereväe üksused omandasid väärtuslikke kogemusi miinitõrjes ja eelkõige liitlastevahelises koostöös.

Samuti harjutasid mereväelased õppusel erinevaid taktikalisi protseduure ning liitlased õppisid Läänemerd paremini tundma. Baltops 2016 oli jagatud kahte faasi. Esimeses alustasid miinitõrje üksused määratud laevateede ja dessantüksuste kogunemisaladel miiniriski vähendamisega.

"Tegemist oli ajaliselt piiratud operatsiooniga, mis lähtus dessantlaevade saabumise tähtaegadest, muutes seeläbi operatsiooni planeerimise ja teostuse väljakutsuvamaks. Nii vee kui ka merepõhja tingimused olid miinijahtimiseks äärmiselt keerulised, samas prioriteetsemad laevateed ja kogunemisalad suudeti puhastada nii, et järgnev dessant ei oleks miinide tõttu ilmselt kaotusi kandnud," ütles õppusel ühte kolmest miinitõrje sihtüksusest juhtinud kaptenleitnant Johan-
Elias Seljamaa.

Teises faasis algas miinitõrjeüksustel harjutuste ja transiidi faas samaaegselt, kui teised sihtgrupid teostasid kas dessanti või hoidsid üleval olukorrapilti ja tegutsesid selleks, et piirata vastaspoole sõjalaevade tegevusvabadust.

Eesti merevägi osales Baltops 16 õppusel miinitõrje sihtüksuse staabiga, miinijahtijaga Admiral Cowan ning tuukri- ja toetuslaevaga Tasuja.

"Kokkuvõttes võimaldas õppus harjutada erinevaid taktikalisi protseduure, arendada liitlaste
olukorrateadlikkust Läänemere tingimustest ning kindlasti ka omavahelist koostöövõimet," ütles kaptenleitnant Seljamaa.

44. korda toimunud õppuse Baltops käigus harjutasid mereväelased tegevusi nii merel, maal kui õhus ehk õppusele olid kaasatud erineva suunitlusega üksused ning tähelepanu keskmes oli nende omavaheline koostöö. Kokku osales õppusel ligi 6000 inimest, 50 laeva ja 60 lennuvahendit, seda 17. erinevast NATO liikmes- ja partnerriigist.

Toimetaja: Allan Rajavee



Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: