Ansip: toimivat digitaalset ühisturgu Euroopas veel ei ole ({{commentsTotal}})

Maailmas, kus miljardid telefonid ja arvutid on üha rohkem omavahel seotud, on hädavajalik, et nende suhtlus toimuks tõrgeteta, kuid hetkel see nii veel ei ole, kuna Euroopas puudub toimiv digitaalne ühisturg, ütles täna Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip Tartus toimunud digiõiguste konverentsil.

Olukord, kus platvormipõhised lepingud moodustuvad sageli ise valemite kaudu, ei ole enam midagi ebatavalist. Seetõttu tuleb Tartu ülikooli tsiviilõiguse professori Irene Kulli sõnul õigusteadusel lahendada uus olukord, kus infotehnoloogia on muutnud inimese osatähtsuse lepingupoolena oluliselt väiksemaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Küsimus on lihtsalt selles, kuidas need õiguslikud lahendused oleksid digitaalkeskkonda toetavad ehk et nad annaksid võimaluse seda edasi arendada, ei oleks takistuseks ja võib-olla ei oleks niivõrd kinni vanades ettekujutustes sellest, mida õigus tähendab, mis on õigusterminite sisu," selgitas Kull.

Tilburgi ülikooli eraõiguse professor Vanessa Mak ütles, et Airbnb, PayPal ja Uber on edukad näited, millises suunas liigub tänapäevane turg. Ehkki Maki hinnangul kaasnevad jagamismajandusega praegu veel riskid, ei tohiks riigid teenuseid õiguslikult üle reguleerida.

"Jagamismajandus on loonud tarbijatele palju selliseid teenuseid, mis on saadaval muidu väga jäigalt reguleeritud turgudel. Airbnb näitel tähendab see seda, et üle maailma on võimalik leida majutust hotellidega võrreldes väga konkurentsivõimelise hinna eest. Hotellid aga on reguleeritud," rääkis Mak.

Kuigi Airbnb ja Uber on näited juba praegu toimivatest piiriülestest lahendusest, siis Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi sõnul toimivat digitaalset ühtset turgu Euroopas veel ei ole.

"Me tegime ostueksperimendi, mille järgi vaid iga kolmas inimene, kes üritas osta midagi mõnest teisest Euroopa liikmesriigist, sai oma tehingu viia lõpuni. Loomulikult me ei saa öelda, et see olekski siis ühtne turg, mille üle me Euroopas uhked oleme," rääkis Ansip.

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgi, et tulevikus ei tohi ettevõtjad teha vahet, kust riigist tarbijad pärit on või kus on välja antud nende krediitkaart. Tema sõnul ei vähendaks see siseriikliku õiguse tähtsust.

"Kui ostetakse midagi online'is, siis peaks kehtima müüjariigi õigus. See avaks ka Eesti ettevõtjatele laiemad võimalused müüa oma kaupa üle terve Euroopa," sõnas Ansip.

Toimetaja: Merili Nael



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: