Ametiühingute keskliit: töölepinguseaduse puudused on settinud, nüüd on aeg need parandada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti Ametiühingute Keskliit saatis sel nädalal sotsiaalministeeriumile kuus ettepanekut töölepinguseaduse muutmiseks, mis suurendavad töötajate õiguskindlust ja lihtsustavad töölepinguseaduse igapäevast rakendamist.

Ametiühingud soovivad muuta ennekõike töölepingute ülesütlemisega seotud punkte, sealhulgas töötajate hoiatamist ja töötajate esindajate tõhusamat kaitset. Ettepanekud ei puuduta tööaja ja palgaregulatsioone, mille osas on kaalumisel korraldada eraldi läbirääkimised tööandjatega.

Ametiühingute hinnangul on töölepinguseaduse puudused viimaste aastate jooksul settinud ning on aeg vigade parandamiseks. "Hetkel kehtiv seadus on vastu võetud 2008. aastal. Aeg on tublisti edasi läinud, kohtupraktikat on kogunenud piisavalt ning on põhjust hakata ka riiklikult tegelema seaduses leiduvate puuduste kõrvaldamisega,“ rääkis ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Petersoni sõnul on olulisel kohal töötajate esindajate kaitse. Ametiühingute ettepaneku kohaselt ei saa tulevikus usaldusisikute töölepingut üles öelda ilma ametiühingu või töövaidluskomisjoni nõusolekuta.

"Praegu on kahjuks liiga palju tööandjaid, kes vaatavad mööda usaldusisikukaitse reeglitest ja kui kunagi töövaidluskomisjon tuvastab tööandja seaduse rikkumise, on kahju juba pöördumatu. Neid asju peab arutama töövaidluskomisjon enne, kui usaldusisikud oma esindatavatest eraldatakse,“ selgitas Peterson ametiühingute seisukohti.

Töölepingute ülesütlemisega on ametiühingute hinnangul ka teisi probleeme, tihti jäetakse ülesütlemisavaldused põhjendamata või kasutatakse ülesütlemisel aegunud hoiatusi.

Samuti on töövõime vähenemise korral ülesütlemine põhjendamatult jäetud hüvitamata, mistõttu puudub rahaline motivatsioon töökoha kohandamiseks halvenenud tervisega töötajatele.

Kevadel küsis sotsiaalministeerium sotsiaalpartnertite arvamust alaealiste töötingimuste ja IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni osas. Ametiühingute hinnangul tuleks töölepinguseadust vaadata laiemalt, sest muutmist ootavaid kohti on seal teisigi.

Ametiühingute keskliidu esimehe sõnul on kaalumisel ka töö- ja puhkeaja reeglite muutmisettepanekud, kuid nende osas kaaluvad ametiühingud läbirääkimiskutse esitamist tööandjate keskliidule tänavu sügisel.

Toimetaja: Allan Rajavee



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: